L, 4.02.2023

SISUTURUNDUS ⟩ Keele õppimiseks pole paremat aega kui praegu

Põhjarannik
Keele õppimiseks pole paremat aega kui praegu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eesti ärikeele rühm koos õpetaja Viivi Treieriga. Järgmistesse eesti ja inglise ärikeele rühmadesse saavad ettevõtjad ja ettevõtete võtmetöötajad registreeruda augustist.
Eesti ärikeele rühm koos õpetaja Viivi Treieriga. Järgmistesse eesti ja inglise ärikeele rühmadesse saavad ettevõtjad ja ettevõtete võtmetöötajad registreeruda augustist. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Praegu on nii palju võimalusi tasuta eesti keelt õppida," ütles Jõhvis asuva omanimelise koolituskeskuse omanik Kersti Võlu, julgustades nii tööandjaid kui ka töötajaid kasutama integratsiooni sihtasutuse ja töötukassa pakutud võimalusi.

Kui suure osa moodustab eesti keele õpetamine teie firmas?

Eesti keele õpetamine moodustab meie tegevusest umbes 60 protsenti. Oleme maakonnas suurim firma, kes õpetab muulastele eesti keelt. Eelmisel aastal töötas meil peaaegu 80 rühma ja eesti keelt õppis ligemale tuhat inimest. Suurem osa neist tuli integratsiooni sihtasutuse kaudu.

Meil õpib ka eraisikuid, kes maksavad eesti keele kursuse eest ise, aga nende osakaal on väike, sest praegu on nii palju võimalusi tasuta eesti keelt õppida.

Võimalik on õppida ka töötukassa koolituskaardiga individuaalselt, sest kõigile ei sobi rühmaõpe. Valikus on veel minirühmad ja paarisõpe, nii et igaüks leiab endale sobivaima viisi.

Üha rohkem võimalusi avaneb ka Ida-Viru ettevõtjatele, kes saavad näiteks õppida ärikeelt või tõsta oma töötajate eesti keele oskust.

Jah, paljud ettevõtete juhid kahjuks ei tea töötukassa programmist "Tööta ja õpi!", mille kaudu saab taotleda koolitustoetust oma töötajate eesti keele oskuse arendamiseks. Inimesi saab koolitada kas tööandja juures või koolituskeskuses või otsime sobiva rendipinna.

Integratsiooni sihtasutus ja rahandusministeerium rahastavad praegu Ida-Virumaal ka eesti ja inglise ärikeele kursusi ettevõtjatele ning ettevõtete võtmetöötajatele. Eelmisel nädalal käivitasime esimese etapi, kus kokku töötab kaheksa rühma. Kursustega on kaetud Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe ja Narva. Augustis saab registreeruda järgmistesse rühmadesse.

Ärikeele projekti raames on sajal ettevõtte omanikul või võtmetöötajal võimalus tasuta eesti või inglise keelt õppida 200 akadeemilist tundi. Sellest 40 tundi on mitteformaalne õpe: kohtumised teiste ettevõtjatega, mitmesugused õppesõidud jms.

Ka teiste integratsiooni sihtasutuse tellitud kursuste üheks osaks on mitteformaalne õpe ja see teeb õppimise palju huvitavamaks. Ei ole ainult eesti keele, vaid ka eesti kultuuriruumi õpe ja võimalus käia eri kohtades.

Kui varasematel aastatel viisime keeleõppijaid väljapoole maakonda, käisime näiteks Eesti rahva muuseumis, Sibulateel ja Avinurme puiduaidas, siis pandeemia ajal panustasime Ida-Virumaa turismisektorisse, mis sai kõvasti kannatada. See oli meie teadlik valik, et jätta raha oma maakonda.

Meile tuli üllatusena, et enamik ei olnud käinud ei Narva linnuses, Victoria bastionides ega Sillamäel. Kuigi tegu oli meie maakonna elanikega, oli Ida-Virumaa reis ka nendele avastusretk.

Usaldusväärne partner keelekursuste tellijatele

Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar:

"Kersti Võlu on meie kauaaegne kindel ja usaldusväärne partner, kes pakub kvaliteetseid keelekursusi, aga mitte ainult. Ta näeb ka laiemat pilti: kui kutsume inimesi arutama, kuidas paremini teha, on Kersti Võlu alati panustanud ja andnud sisulist tagasisidet. Ta toob ka oma õppijaid meie üritustele, näiteks räpiooperisse "Karma" või kooslaulmispeole."

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk:

"Kersti Võlul on pikk koolitamise kogemus ja ta on töötukassale hea partner. Ta on ka üks partnereid, kes teeb eesti keele kõrgtaseme koolitust. Kõik seda ei paku, see on ikkagi suur vastutus."

Kas eesti keele õpetajaid jätkub, arvestades, et keeleõppe maht kogu aeg kasvab?

Oleme tegutsenud koolitusturul üle kahekümne aasta ja eesti keele õpetajad, kes on olnud meiega, on tõesti meie kullafond. Olen neile siiralt tänulik, nad teevad oma tööd südamega.

Eelmise aasta peaaegu tuhat õppijat katsime oma jõududega ära. Jah, see oli väga pingeline aasta, aga tulime toime. Kui maakonnas on uusi õpetajaid, kes on nõus koolitusfirmasse tööle tulema, on nad loomulikult teretulnud. Osaleme praegu uues hankes: suvel on riigil plaanis õpetada Ida- ja Lääne-Virumaal eesti keelt tuhandele Ukraina sõjapõgenikule.

Koroonaviirusega tuli kiiresti ümber kohaneda ja klassiruumis alustanud keelerühmad jätkasid pärast eriolukorra kehtestamist veebis. Kas e-õpe on praeguseks möödanik?

Keeleõpe ei piirdu ka praegu ainult klassiõppega. Kõik meie õpetajad said e-õppe läbiviimise koolituse kohe, kui pandeemia algas. Oleme ka väga palju panustanud oma tehnikasse ja meil töötab väga hästi hübriidõpe. Koroona pole kusagile kadunud ja kui inimene ei saa haigena tundi tulla, osaleb ta hübriidõppes. Tehniliselt on võimalik, et inimene on sama hästi kui klassiruumis: näeb ja kuuleb kõike.

Kersti Võlu koolituskeskuse kontori tuumik: Aina Lainjärv, Kersti Võlu ja Alevtina Jermakova.
Kersti Võlu koolituskeskuse kontori tuumik: Aina Lainjärv, Kersti Võlu ja Alevtina Jermakova. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Tänavu saab eesti keelt õppida rekordarv inimesi

Sel aastal pääseb integratsiooni sihtasutuse tasuta eesti keele kursustele neli tuhat püsielanikku. Lisaks pakub riik tasuta keeleõppekursusi kümnele tuhandele ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikule.

Integratsiooni sihtasutus otsib praegu riigihankega keeleõppefirmasid, kes hakkavad sel suvel täiskasvanud Ukraina sõjapõgenikele pakkuma eesti keele õpet A1-tasemel. Samal ajal kogub sihtasutus vabatahtlike õpetajate kontakte.

"Lisaks eesti filoloogidele sobivad A1-tasemel õpetama võõrkeelte filoloogid, aga ka klassiõpetajad, kes kas missioonitundest või soovist lisaraha teenida on valmis suvepuhkuse ajal tööd tegema. Kontaktid saadame keeleõppefirmadele, et nad saaksid vajaduse korral õppetöösse lisajõude kaasata. Praeguseks on end üles andnud ligemale sada inimest," rääkis Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar.

Ta lisas, et õpetajad on võtmeküsimus, sest raha sõjapõgenike õpetamiseks on olemas.

"Oleme saanud riigilt Ukraina sõjapõgenikele eesti keele õpetamiseks lisaraha. Paralleelselt jooksevad planeeritud tasuta eesti keele kursused püsielanikele A1-, A2-, B1-, B2- ja C1-tasemel, kuhu saab registreeruda kaks korda aastas või integratsiooni sihtasutuse nõustamise kaudu. Järgmine registreerumine on suve lõpus."

Püsielanikele pakub integratsiooni sihtasutus eri programmide peale kokku ligemale neli tuhat õppekohta. "Kokku 14 000 tasuta keeleõppe kohta on meie asutusele täiesti pretsedenditu, aga oleme praegu riigina erandolukorras," tõdes Käosaar.

Samas ta kinnitas, et kõik inimesed, kes tahavad kursustel või teistes keeleõppetegevustes osaleda, seda ka saavad. "Võib-olla ei saa kohe homme, aga saavad kolme kuu pärast. Keelekursuste kõrval jätkavad keelekohvikud ja -klubid, aga ka online-võimalused, nagu "Keelerulett" ja "Keelesõbrad".

Irene Käosaar.
Irene Käosaar. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

"Ametikoht "eestlane" on suuremas osas ettevõtetes minevik"

Eesti keele õpe moodustab Ida-Virumaal tööturukoolitustest kõige suurema osa.

Tööandjad võivad taotleda koolitustoetust töötajate eesti keele oskuse arendamiseks ja nad teevad seda järjest rohkem, ütles töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk.

Anneki Teelahk.
Anneki Teelahk. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

"Vajadus paneb asjad paika. Ega tööandjal pole võimalik võtta tööle n-ö lisainimesi, kes tõlgivad teistele eesti keelde. Ametikoht "eestlane" on suuremas osas ettevõtetes minevik. Mida rohkem on organisatsioonis spetsialiste ja juhte, seda rohkem eesti keelt vaja on. Samamoodi teenindusettevõtetel," tõdes ta.

Koolitustoetusega hüvitatakse tööandjale koolituskulu ja makstakse lisaks tööandja soovil toetust töötaja koolitusel osaletud aja eest (iga koolitustunni kohta tunnitöötasu alammääras). Kulude kogusummast hüvitab töötukassa 50 kuni 80 protsenti, kuid mitte üle 2500 euro töötaja kohta. Esmalt kannab tööandja kõik töötajate koolitusega seotud kulud ise; toetus makstakse välja kuluaruande alusel.

"Koolitamine näitab, et tööandja on huvitatud oma töötajate arengust, aga ka hoolimist, kui eesti keele õpet on võimalik korraldada töökohal ja inimesed ei pea pärast tööpäeva lõppu kusagile selleks minema. Igal inimesel on päevas ikkagi 24 tundi," ütles Teelahk.

Eesti keele koolituse saab koolituskaardiga valida ka töötaja ise, kui tema eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav ja keskmine sissetulek eelmisel kalendriaastal jäi alla 1553 euro kuus.

Märksõnad
Tagasi üles