Uueks kultuuriministriks on saamas Ida-Virumaalt pärit Piret Hartman

PIret Hartman esinemas Narva kolledžis 2018. aastal, kui riigiametnikud olid Ida-Virumaal "välitöödel". Foto: Ilja Smirnov

Loodava valitsuse kultuuriministri kandidaadiks on Ida-Virumaalt Püssist pärit Piret Hartman, kes on praegu ministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler. 

ERRi teatel on Piret Hartman sotsiaaldemokraatide kultuuriministri kandidaat. Hartman kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda alates 2012. aastast. 

Piret Hartman on sündinud 1981. aastal Püssis.  Ta on lõpetanud Lüganuse keskkooli ning Eesti maaülikooli ettevõtluse ja ökonoomika erialal.

Ta on töötanud Eesti üliõpilaskondade liidu juhatuse esimehena, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tegevjuhi ja fraktsiooni nõunikuna ning kultuuriminister Indrek Saare nõunikuna.

Kultuuriministeeriumi asekantsler on ta alates 2017. aastast. 

Ida-Virumaa juurtega on uues valitsuses ka Iisakust pärit Hanno Pevkur, kellest saab uus kaitseminister. Varem on ta erinevates valitsustes olnud sotsiaalminister, siseminister ja justiitsminister. Praegu on ta riigikogu aseesimees, ent vastavalt kolme erakonna kokkuleppele, tuleb tal see kohta vabastada Isamaa esimehele Helir-Valdor Seederile, kes ei soovinud ministriks saada. 

2003. aastal ilmus Põhjarannikus lugu "Püssi tüdruk Piret Hartman − Eesti tudengite esivõitleja". Tookord esindas Hartman ligi 60 000 tudengi huve, nõudes paremat õppetoetuste süsteemi, et riik tudengite pealt ei koonerdaks.

Kui Hartmanist, kes oli juba Lüganuse kooli õpilasaktivist, sai 2017. aastal  ministeeriumi asekantsler rääkis ta Põhjarannikule, et pole kunagi teinud midagi ambitsiooni pärast. "Sa teed ühes kohas midagi ning keegi ütleb, et tule sinna ja tee ka. Kolmandas kohas pannakse tähele ja kutsutakse ka. Olen lähtunud põhimõttest, et ükskõik, mida ma teen, püüan seda teha väga hästi. Ma pole kunagi mõelnud, et see viib mind esimeheks või osakonnajuhiks.

Aga mida ma noortele soovitan ja mis on mulle väga südamelähedane, on huvitegevus. Kõigile ei sobi õpilasomavalitsus, mõnele sobib korvpallitrenn või loodusring. Tahaks, et igaüks leiaks kooli kõrvalt midagi, mis teda inspireerib ja millest ta tunneb rõõmu. Sest kõik anded ei pruugi koolis välja tulla.

Kui muidu hinnatakse noorte hulgas väga palju, milline on sinu mobiiltelefon ja mida vanemad sulle võimaldavad, siis huvitegevuses seda ei hinnata. Seal hinnatakse, kui hästi sa palli mängid ja kui aktiivne suudad olla. See annab inimestele väärikuse ja julguse minna edasi."