Politsei toob Ida-Virumaal välja rohkem jõude, et hoida ära Eesti riigi suhtes vaenulikke kogunemisi

Politsei jälgis tavapärasest suuremate jõududega avalikust korrast kinnipidamist Ida-Virumaal ka tänavu kevadel 9. mail ja sellele eelnenud päevadel. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik / Arhiiv

Politsei on 26. juulist kuni 4. augustini Ida-Virumaal väljas suurendatud jõududega, et tagada avalik kord, sest seoses Vene  armee tähtpäevadega on võimalikud organiseeritud ja spontaansed kogunemised Narvas ja selle lähiümbruses.

Jõudude suurendamise eesmärk on veenduda, et vaenulikku sümboolikat ei kasutataks ning tagada, et agressiooni pooldavaid kogunemisi ei toimuks.

Politsei tuletab meelde, et keelatud sümbolite seas on näiteks Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni lipud, Georgi lindid ja NSVL vormirõivad, samuti natsionaalsotsialistliku Saksamaa sümbolid.

Narva politseijaoskonna juhi Indrek Püvi sõnul on varasematel aastatel inimesed vene armee tähtpäevadel kogunenud mälestusmärkide juures peamiselt Narva linnas ja selle lähiümbruses. „Spontaanseid kogunemisi võib seega ette tulla ka sel aastal, mistõttu on oluline meelde tuletada, et Nõukogude Liidu või Venemaa armee sümbolite ja lippude kandmine on keelatud. Ka ei tohi nendel kogunemistel avaldada toetust Venemaa sõjale Ukrainas. Politsei on väljas suurendatud jõududega ning keelatud sümbolite kasutamisele avalikus ruumis reageerime süüteomenetlusega,“ rääkis Püvi.

„Sõdades langenute mälestamine ei ole Eestis keelatud, kuid ei ole lubatud tähistada ja ülistada neid päevi moel, mis Eesti jaoks seostub okupatsiooniga ja toetab sõda Ukrainas,“ lisas Indrek Püvi.

Narvas on 26. juulil registreeritud üks avalik koosolek lillede asetamiseks mälestusmärkide juurde. Selle eestvedaja on endine Narva linnavolikogu aseesimees Larissa Olenina, kes on olnud ka Paju kooli direktor ja ka Keskerakonna liige. Korraldajad on kinnitanud, et soovivad tähistada 26. juulil Narva "vabastamise" aastapäeva. Sel päeval 1944. aastal okupeeris punaarmee Narva. Piirilinnas on siiani 26. juuli tänav. 

Politsei tuletab meelde, et korraldajal on kohustus tagada, et kogunemisel ei esineta agressorit toetavate sõnavõttudega ega kasutata agressori sümboolikat.

Avaliku koosolekuga võib tegemist olla ka juhul kui see ei ole registreeritud. Avalik koosolek on igasugune inimeste koosolemine eesmärgiga väljendada meelsust. Keelatud avaliku koosoleku korraldamise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üks aasta vangistust.

Agressiooniakti ja sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli kandmine ja sõja toetamise või õigustamise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 1200 eurot või arest.