Viktor Morozov võitis juunioride maailmameistrivõistlustel pronksmedali

Viktor Morozov võitis Kolumbias Cali linna staadionil U20 juunioride maailmameistrivõistlustel kolmikhüppes pronksmedali. Foto: Heiko Väät

18aastane Ida-Virumaa kolmikhüppaja Viktor Morozov võitis Kolumbias toimuvatel U20 juunioride maailmameistrivõistlustel isikliku rekordiga 16.13 pronksmedali. 

Ekvaatori lähedal asuvas Cali linnas toimuval tiitlivõistlusel tegi Morozov medali toonud hüppe eelviimasel viiendal katsel.

Võistluse võitnud jamaikalane Jaydon Herbet oli omaette klassist ja sai juba avakatsel kirja 17.27, mis on ka uus võistluste rekord.

Temast meetri võrra tagapool käis aga viie hüppaja vahel tihe heitlus medalite pärast. Head võistlusnärvi näidanud Morozov väljus sellest pronksmedaliga.

Kahe esimese katse järel oli Morozov keerulises seisus, sest kirjas oli vaid 15.41, mis oleks jätnud ta esikaheksast ja kolmest lisakatsest ilma. Kolmandal katsel hüppas ta 15.96 ja kerkis sellega ka medaliheitlusesse.

Viiendal katsel hüppas Moorzov elus esimest korda normi piires olnud taganttuulega 16 meetri taha - 16.13. Hõbemedalile tulnud India kolmikhüppajast Selva P. Thurmannist jäi lahutama vaid kaks sentimeetrit. Samas neljandaks jäänud uusmeremaalane Ethan Oliver hüppas vaid viis sentimeetrit vähem.

Sel aastal Jõhvi gümnaasiumi lõpetanud ja Kohtla-Järve klubi Atleetika esindava Viktor Morozovi tulemus 16.13 on ühtlasi U20 vanuseklassi Eesti rekord. Eestis on läbi aegade temast kaugemale kolmikut hüpanud vaid 12 meest.

Enne juunioride maailmameistrivõistlusi oli Morozovi isiklik rekord 15.87, mille ta hüppas tänavu juulis Rakveres.

Morozovi treener Aleksandr Hvorõhh ütles enne ärasõitu Põhjarannikule, et edu nendel tiitlivõistlustel sõltub suuresti kohanemisvõimest. Võistlused toimuvad ekvaatori lähedal Vaikse ookeani ranniku läheduses rohkem kui kahe miljoni elanikuga Cali linnas, mis asub tuhande meetri kõrgusel. "Tuleb kiiresti harjuda nii ajavahe kui ka kliimaga," ütles treener, kes samuti Lõuna-Ameerikasse lendas.

Võistlus näitas, et Viktor Morozov kohanes oludega suurepäraselt.

Hvorõhhi teine õpilane, 16aastane Anna Panenko sai neidude kolmikhüppes 28 võistleja seas tulemusega 12.67 20. koha.

Kui 1990ndate alguses oli Andrei Morozov Eesti kõige kiirem sprinter, siis veteranina võistleb ta odaviskes. Foto: Erakogu

Tugevad kergejõustikugeenid

Viktor Morozovi isa Andrei Morozov oli 1990. aastate alguses Eesti parim sprinter, kes jooksis 100 meetrit ajaga 10,49 sekundit, millest läbi aegade on kiiremini suutnud joosta vaid kaheksa eestlast.

Poeg on isa kiirusegeenid ja plahvatuslikkuse endale saanud. Viimastel aegadel on Andrei Morozov veteranina pühendunud põhiliselt odaviskele.

Treener Hvorõhhi sõnul on noorel hüppajal peale ande ka loov mõtlemine ja töökus. See on selline eriline komplekt, mis võimaldabki edasi jõuda. "Ta ise uurib väga palju seda, kuidas saaks paremaks, milliseid uusi harjutusi teha. Aga põhiline on, et ta ise tahab väga kaugele hüpata," rääkis treener.

Staadionidel püüab tähelepanu ka eriline hüppe-eelne keskendumisviis, kus noormees täiesti süvenenult vehib kätega. "Sellegi on ta ise leidnud. Ütlesin, et kui tunned, et see sulle sobib ja aitab, siis teegi nii ning ära pööra tähelepanu sellele, kui keegi peaks selle üle naerma," sõnas Hvorõhh.