Jõhvis vaeti rahvustevahelist dialoogi ja rahu loomise edendamist

Näitus on küll väike, kuid haruldasi eksponaate leidub siin omajagu. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Idavirukad on palju aastaid septembri lõpus tähistanud Eesti rahvuste päeva traditsioonilise vähemusrahvuste festivaliga. Tänavu aga "Rahvuskultuuride loomepada" ei korraldatud ning selle asemel kogunesid eri rahvuste kultuuriühenduste esindajad Jõhvi kontserdimajja päevakajalisi teemasid arutama.

Ida-Virumaa rahvuskultuuriseltside ümarlaua juht Aleksandr Dusman märkis, et sellistes oludes, nagu praegu Eestis ja kogu maailmas valitsevad, oleks vale vaid laulda, tantsida ja elu nautida. Seetõttu otsustati seekord korraldada konverents "Rahvustevahelise dialoogi ja rahu loomise edendamine Ida-Viru maakonnas".

"Meie ümarlaud koondab endiselt 36 Eesti rahvuskultuuriühendust: kedagi ei ole juurde tulnud, aga keegi pole ka ära läinud. See tähendab, et inimesed on valmis suhtlema ja tahavad seda teha," selgitas ta. "Ajad on keerulised ning tegudes ja sõnades peegeldub see, mida valjult kommunikatsiooniks nimetatakse − siin on, mille poole püüelda. Alati on parem, kui inimesed oma infot otseallikatest saavad, seepärast kutsusime osalema eksperte, kes tõstatasid palju meile muret tegevaid teemasid."