PILDIGALERII ⟩ Narva tähistas Eesti sünnitunnistuse sünnipäeva

Tartu rahu aastapäeva tähistati Narvas Garnisoni kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures. Foto: Ilja Smirnov

"Peame tegema kôik endast oleneva, et tänaste Vabadussôja mälestussamba juurde kogunetaks ka saja aasta pärast ja vahepeal ei tekiks uusi sôjaga seotud mälestusmärke," ütles Narva linnapea Katri Raik neljapäeval Tartu rahulepingu  sõlmimise 103. aastapäeval.

President Lennart Meri nimetas  1995. aastal Tartu rahulepingut Eesti sünnitunnistus. "Me ei loobu kunagi selle rahulepingu põhimõtetest. Tartu rahuga sai Eesti rahvusvahelise tunnustuse iseseisva riigina. Sellepärast on küsimus nii tähtis ja nii tundlik eestlastele,” ütles ta tookord.

Narva linnavõimude, linnaasutuste ja Ida-Virumaas õiguskaitseasutuste esindajad tähistasid neljapäeval Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeva ja asetasid pärjad Vabadussõja mälestussambale Narva Garnisoni kalmistul.

"Tartu rahu 103. aastapäeva tuleb meenutada just siin, Narvas, Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiril. 1920. aastal alanud rahuaeg jäi häbematult lühikeseks, lôppes 20 aasta pärast. Rahu ja vabaduse eest tuleb seista iga päev," ütles Narva linnapea Katri Raik.

Tartu rahulepinguga tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Nõukogude Venemaa loobus vabatahtlikult "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".

2. veebruaril 1920. aastal kirjutasid Eesti Vabariigi poolt rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolt andsid allkirja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi Kolleegiumi liige Issidor Gukovski. Lepingu alusel tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust ja lõppes Vabadussõda.

Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska on meenutanud, et temale olid suurimaks tunnustuseks selle töö eest ühe tänava ääres seisnud naisterahva sõnad, kui see naine tegi ristimärgi ja ütles "Te päästsite me pojad...".