JOKK: sanktsioonide alla kuulunud Ossipenko firmad said uue omaniku

Igor Gorjatšjov aastal 2016 Viru maakohtus, kus ta patsiendi surma tõttu süüdi mõisteti. Nüüd on ta N&V ning Ekoviri enamusosanik. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jäätmefirma Ekovir ning teehooldusettevõte N&V said sel nädalal uue omaniku, sest vastasel juhul oleks neid Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu ohustanud riigihankelepingutest ilmajäämine.

Veel eelmisel nädalal oli nende kahe ettevõtte omanikuks Natalia Ossipenko, kes on tuntud kohaliku poliitiku ja ettevõtja Nikolai Ossipenko abikaasa. Kuna aga naine on Venemaa kodanik, pidanuks Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu omavalitsused ja riigiasutused, kellel on Ekoviri ja N&Vga hankelepingud, need lõpetama.

Uus omanik mõisteti aastaid tagasi süüdi surma põhjustamises

Nüüd on aga nii Ekoviri kui N&V enamusosaluse ehk 51 protsendi omanikuks Eesti Vabariigi kodanik Igor Gorjatšjov. 49 protsenti firmade osalusest kuulub endiselt Natalia Ossipenkole, kellele ettevõtted läksid Nikolai Ossipenkolt üle mullu oktoobris, vahetult enne seda, kui Nikolai Ossipenko korruptsioonis kahtlustatavana vahi alla võeti.

Firmade uus enamusosanik Igor Gorjatšjov sattus avalikkuse suure tähelepanu alla aastal 2016, kui tema üle peeti kohut.

Prokuratuur saatis toona Ida-Viru keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna arstina töötanud Gorjatšjovi kohtu ette, kus ta tunnistati süüdi patsiendi surma põhjustamises ettevaatamatusest.

Süüdistuse järgi ei pannud Gorjatšjov SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna arstina 2012. aasta novembris kiirabiga haiglasse toimetatud patsiendile õiget diagnoosi, ei määranud seetõttu ka õiget ravi ega uuringut, vaid lubas ta kodusele ravile. Selle tagajärjel patsiendi seisund halvenes järsult ja ta suri järgmisel päeval. Tookord mõisteti Gorjatšjovile aasta ja kuue kuu pikkune tingimisi vanglakaristus.

Enne omanike ringi muutust osutasid N&V ning Ekovir pea pool aastat mitmetele omavalitsustele eelkõige Ida-Virumaal teenuseid, N&V-lt ostis riigimaanteede hooldust ka transpordiamet. Viimane saatis pärast seda, kui Põhjarannik sanktsioonide rikkumisest kirjutas, N&V-le päringu omaniku kodakondsuse kohta, viimane palus vastamiseks ajapikendus kuni 7. juunini. Selle aja jooksul jõuti omanikumuutus ära teha.

Põhjarannik küsis toona ka N&V-lt selle toonase omaniku Natalia Ossipenko kommentaari, firmast öeldi, et kui ta on valmis rääkima, siis edastavad nad tema kontakti. Siiani pole seda juhtunud.

Põhjarannik küsis olukorra kohta kommentaari ka mitmest omavalitsusest, mis N&V või Ekoviri või mõlemaga koostööd teevad. Narvast öeldi, et juristid praegu tegelevad selle teemaga, Kohtla-Järve aselinnapea Erik Setškov aga väitis, et neil on mõlema ettevõttega hea koostöö ning nad on rahul. Küll aga kinnitas ta, et nad järgivad rahandusministeeriumi juhiseid, mis sanktsioone puudutavad. Kuidas nad seda teevad, kui tegelikult oli nõudeid rikutud, jäigi Setškovi vastusest selgusetuks.

Ministeerium: kodakondsust saab kontrollida

Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja Estella Põllu ütles, et sanktsioonid kohalduvad riigihangetele, mille eeldatav maksumus on üle rahvusvahelise piirmäära. "OÜ-l N&V on selline leping transpordiameti ja Sillamäe linnavalitsusega. Transpordiamet tegeleb küsimusega ja on pöördunud nõu saamiseks ka meie poole. Selgitame Sillamäe linnavalitsuse lepinguga seotud asjaolusid ja vajaduse korral võtame ise Sillamäega ühendust," sõnas ta.

Küsimusele, kuidas hankija saab kontrollida ettevõtte omaniku kodakondsust, vastas Põllu, et hankemenetlust läbi viies tehakse esmane kontroll pakkuja enda kinnituse alusel. "Lisaks saab hankija põhjendatud kahtluse korral nõuda lisaandmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida. Näiteks oleks võimalik nõuda koopiat isikut tõendavast dokumendist, kust peab olema leitav info kodakondsuse kohta," sõnas ta.

Transpordiamet teatas varem Põhjarannikule, et jaanuari algul tegid nad N&V-le päringu ning ettevõte vastas, et nad vastavad kõigile nõuetele. Küsimusele, kas seda saab tõlgendada valeandmete esitamisena, vastas Põllu: "Milline seisukoht võtta konkreetse lepingu puhul, sõltub mitmetest asjaoludest. Nii sellest, millal on leping sõlmitud, kui ka sellest, millal toimusid muutused ettevõtte omanike ringis."