/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2023/07/24/15477847t1h09aa.jpg)
Kõige paremini läheb Eestis kiskjatel, põtrade ja eriti metskitsede arv aga väheneb, selgub keskkonnaagentuuri seirearuandest.
Metskitsede arv on paari aastaga märgatavalt vähenenud, põhjuseks nii kiskjate suurem hulk kui ka viimased kaks ebasoodsat talve, mis kitsede seas suuremat suremust põhjustasid. Kuna kitsi oli pikka aega palju, on neid ka palju kütitud.
Selle aasta alguse andmetel jääb metskitsede arv vahemikku 105 000 - 115 000 ehk muretsemiseks pole veel kaugeltki põhjust. Kuna aga suurkiskjate arv on tõusuteel, tuleb kitsede küttimisega tagasi tõmmata.
Ida-Virumaal kütiti mullu 561 kitse. Neli-viis aastat tagasi oli see number kaks korda suurem.
"Me ise ei oleks nii palju limiiti tahtnudki, juba mitu aastat anti seda meile rohkem kui küsisime," tõdes Ida-Viru jahimeeste seltsi tegevjuht Marko Vinni.
Selleks aastaks meie jahimeestele lubatud 400 kitse on tema sõnul igati mõistlik arv.
Kits on Ida-Virumaal ainuke uluk, kelle pärast Vinni natuke muretseb. Kui peaks jälle külm ja lumerohke talv tulema, teeb see neile palju kurja.
Ka põtru on vähemaks jäänud. Nagu ka põdrakahjustusi - ilmselt on põtrade arvukus jõudnud mõistliku tasakaaluni.
Metssiga paljuneb jõudsalt
Metssead, keda mitmel aastal sigade aafrika katku tõttu massiliselt kütiti, on oma asurkonna taastanud ja katk tõstab taas pead. Mitmes piirkonnas on viirusega sigu nii kütitud kui surnuna leitud, samuti levib katk laiemalt Lätis.
Mis tähendab, et jahimeeste kohustus sigu küttida suureneb jälle.
Ida-Viru jahimehed tahaksid ise küttida 300 sea ringis, limiidiks määrati neile kaks korda suurem number.
Marko Vinni sõnul Ida-Virumaal see haigus praegu veel ei levi, kütitud on mõni üksik antikehadega siga, surnuna leitud pole ühtegi.
"Ontika, Voka ja Kurtna jahtkonna maadel on sigu rohkem, mujal eriti polegi. Eks see limiit jääbki põhiliselt nende jahtkondade kanda," pole ta kindel, et kohustus täita suudetakse.
Eelmisel aastal kütiti neis kolmes jahtkonnas igas 50 - 70 sea ringis.
"Aga metssiga paljuneb ju jõudsalt, juurdekasv ulatub 300% ligidale. Praegu on näha päris palju noori emiseid põrsastega ringi liikumas."
Karude arv aina kasvab
Sama-aastaste poegadega emakarusid loeti eelmisel aastal seni suurm arv, 96. Karude arvukus püsis 900 - 950 ringis ja see number on juba viimased 15 aastat tõusutrendis olnud.
Pesakondi oli mullu kõige rohkem Ida-Virumaal, 17. See on siin ühtlasi ka viimase kümne aasta suurim arv.
Meie maakonnas tohib tänavu küttida 15 karu.
Marko Vinni peab seda mõistikuks numbriks.
"Kui tahame edaspidi rohkem limiiti saada, peavad jahimehed küttimise ajal õigeid otsuseid tegema ja emakarude laskmist vältima," nentis ta.
Praeguse jahiviisi puhul pole vähemalt augustikuus, kui õhtud veel valged, sellist otsust keeruline teha. Septembris on hämaras raskem eristada, kas tegemist on emas- või isasloomaga.
Kuigi karude arv kasvab, on nende mesinikele ja põllumeestele tekitatud kahjud üldpildis vähenenud. Ida-Virumaal rüüstasid karud mesitarusid küll ka eelmisel aastal ja isegi tänavu kevadel, silorullide lõhkumisest aga ei teatanud keegi.
Huntide pesakonnad lõid rekordi
Huntide arvu kasvu põhjuseks peab keskkonnaagentuur ülemöödunud jahihooaja tagasihoidlikku küttimist. Mullune pesakondade arv, 33, oli viimase aastakümne suurim.
Koos huntide arvuga on suurenenud ka nende tekitatud kahjud, murtud lammaste arv jäi mullu napilt alla tuhande, lisaks veerandsada veist. Ida-Virumaal pole viimasel kahel aastal ükski koduloom huntide roaks langenud.
Agentuur soovitab kaaluda hundijahi põhiosa algust nihutamist kuu aega hilisemaks, 1. detsembriks. Olulistes kahjustuskolletes võiks aga juba oktoobris küttima hakata.
Meie maakonnas on hundi pesakondadega kehvasti: eelmisel aastal oli neid üks, kahel eelnenud aastal kaks ja kolm, enne seda üks või mitte ühtegi.
"Meil on palju üksikuid hunte," arvab Marko Vinni selle põhjuseks. "Karju on ka, aga rohkem on üksikuid."
Ilvesed kosuvad tasapisi
Ilvest nägi Marko Vinni viimati pühapäeval, kui väikest metsatiiru tegi.
Eelmine kohtumine oli paar nädalat tagasi autoga sõites, kui ilveseema koos kutsikaga vastu tuli.
"Ilves on varjulise eluviisiga loom ja kui teda viimasel ajal nii tihti kohatakse, siis peab neid ikka metsas rohkem olema kui varem," ütles ta.
Ilvestega on juba hulk aastaid nii kehvasti olnud, et küttida pole neid üldse tohtinud. Ei tohi ka tänavu, kuigi pesakondi loeti mullu juba 86 ja üldarvuks hinnatakse 550 - 600 looma.
Pesakondade arv kasvas alles teist aastat (Ida-Virumaal on see number neli aastat järjest olnud seitse) ja küttimist hakatakse arutama alles siis, kui see number jõuab saja piirimaile.
Vinni hinnangul läheb meie maakonnas kõigil ulukitel hästi. Isegi hirve on hakanud siia rohkem tulema.
"Jahimeeste jaoks teeb see muidugi jahi mitmekesisemaks, aga asjal on ka teine külg: hirv on väga lärmakas ja põdraga võrreldes rüüstab ikka korralikult. Kui nad siia rohkem levivad, tuleb nende arvukust kindlalt ohjes hoida."