Käibemaksutõus muudab elu Eestis veelgi kallimaks

MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik. Foto: Madis Veltman

Kuigi Eesti inflatsioon on raugenud, peame toime tulema väga kõrgete hindadega. Ees ootav käibemaksutõus seda olukorda ei paranda.

Eelmisel nädalal ilmunud värske inflatsioonistatistika näitab, et Eesti senine kiire hinnatõus on raugenud. Kuid 2022. aastaga võrreldes püsib hinnatase siiski oluliselt kallim.

Üllatavalt suured on erinevused, kui vaadata konkreetsete kaupade hinnamuutusi. Nii on näiteks 2020. aasta algusega võrreldes toiduained ja mittealkohoolsed joogid kallinenud Eestis 42%, Lätis 38% ja Soomes 20%. Riided ja jalanõud kallinesid siinmail samal perioodil 29%, Lätis 23% ja Soomes vaid 10%. Sääraseid näiteid võiks tuua veelgi, ent kõik need räägivad ühte keelt: Eestis on tänu heale majandusolukorrale olnud siiani suhteliselt lihtne hindasid tõsta ja tarbijad on olnud valmis hinnatõusuga kaasa tulema.

Kahjuks saab Eesti inflatsioon olema üks euroala suuremaid ka järgmisel aastal − SEB prognoosi kohaselt 4,5%. Kuigi siinne majanduskasv saab olema tagasihoidlik ja olukord tööturul halveneb, ootab meid ees 2% suurune käibemaksutõus. Üldjuhul soovivad kauplejad maksutõusu tarbijatele otse edasi kanda. Samas on tarbimine selgelt languses ja mõnes konkurentsitihedamas segmendis võib see kaasa tuua ka olukorra, kus maksutõus jääb vähemalt osaliselt ettevõtete kanda.

Ilmselt tõstab maksutõus Eesti OECD riikide seas esikohale ka tarbimismaksude osakaalu poolest kogu riigi maksutulust. Juba 2021. aastal olime selle poolest Ungari ja Läti järel kolmandal kohal, sest pea 40% Eesti maksutuludest laekus just tarbimismaksudest. Kust ja kuidas ühiskond oma maksutulu kogub, on muidugi iga riigi valijate otsustada, ent kindlasti on igal maksustruktuuril ühiskonnale erinev mõju. Maksustades kõrgelt tarbimist, langeb suhtelisel skaalal suurim koormus vaesemate leibkondade kanda, kelle sundkulutuste osakaal pere-eelarves on kõrgeim.