Oonurmest pärit lendoravaekspert Liisa Rennel pälvis noore looduskaitsja auhinna

Liisa Renneli eestvedamisel sündis Iisakus Tärivere mäel eelmise aasta oktoobris avatud lendorava õpperada. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Eestimaa looduse fondi (ELF) välja antava auhinna laureaat tegutseb ELFi vapilooma huvides.

Keskkonnaametis töötav Liisa Rennel on aastaid kaasa löönud lendoravate uurimises ning panustanud järjepidevalt selle haruldase liigi ja tema elupaigaks olevate vanade loodusmetsade kaitsesse.

"Liisa jäi žüriile silma järjepideva ja mitmekülgse tegevusega lendorava elukäigu parandamisel. Lendorava elupaikade hoidmine ei kaitse üksnes ELFi vapilooma, vaid tagab elutingimused veel sadadele loodusmetsade ohustatud liikidele," põhjendas ELFi juhatuse esimees Tarmo Tüür, miks konkursile esitatud 11 kandidaadi seast just Liisa Rennel auhinna laureaadiks valiti.

Nähes metsamaastikus toimuvaid kiireid muutusi, on Liisa aktiivselt tegelnud lendorava ja tema elupaikade kaitsega. Viimastel aastatel on Liisa inventeerinud tuhandeid hektareid lendorava elupaigaks potentsiaalselt sobilikke metsi ja kaardistanud erinevate ohustatud liikide leiukohti. Liisa lõi tarmukalt kaasa lendoravale kui 2023. aasta loomale pühendatud tegemistes ning on lendorava kaitsetegevuskava üks peamisi koostajaid. Samuti on ta organiseerinud mitmeid teisi tegevusi, nagu loodusõhtud, talgud lendorava leiukohtade leidmiseks, lendorava õpperada, ning võtnud sõna meedias. Liisal on ka suur roll uute lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmise ettevalmistamisel.

Liisa on ohustatud liikide uurimises ja seires osalenud juba gümnaasiumis õppimise ajast. Loogilise jätkuna keskendus ta Eesti maaülikoolis õppides oma kodukandi Alutaguse loodusmetsade elustikule. Lisaks liigikaitse eksperdi tööle keskkonnaametis osaleb Liisa Eesti terioloogia seltsi tegemistes. Ta organiseerib vabatahtlikuna erinevaid talguid ja loodushariduslikke üritusi nii noortele kui täiskasvanutele, lisaks on ta kaasa löönud "Tagasi kooli" projektis.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. 2021. aastal pälvis selle Kohtla-Järvelt pärit Tartu ülikooli samblikuteadlane Polina Degtjarenko.

Auhinnaga kaasnevad 1000eurone stipendium ning ehtekunstnik Kertu Tubergi loodud rinnamärk.