Kultuuriminister Heidy Purga Narva muuseumiskandaalist: valed ja Venemaa narratiivid Eesti mäluasutustesse ei sobi

Heidy Purga. Foto: Madis Veltman

Kultuuriminister Heidy Purga kirjutab, et tegelikult pole Narva muuseumi konflikt lahenenud ning kaks muuseumi nõukogu liiget peaksis oma kohalt lahkuma. 

Esmaspäeval toimunud Narva muuseumi nõukogu erakorralise koosoleku eel saatis nõukogu liige Aleksei Mägi mulle, linnapeale ja meediaväljaannetele kirja, kus väljendas vaateid, mis ei tee au ühelegi Eesti mäluasutuse juhtorgani liikmele. Leian, et Narva linna poolt nimetatud nõukogu liikmed Aleksei Mägi ja Vadim Orlov peaksid muuseumi juhi Maria Smorževskihh-Smirnova ees avalikult vabandama ning nõukogus nad jätkata ei saa.

Pärast nõukogu koosolekut astus samuti koosolekul osalenud Narva linnapea Jaan Toots ajakirjanike ette ning väitis, et arutati konflikti kõiki nüansse ning jõuti järeldusele, et emotsioonid tuleks päevakorrast maha võtta ning erimeelsused lahendada nõukogus. Seda kõike pärast minu Jaan Tootsile tehtud ettepanekut kutsuda tagasi need nõukogu liikmed, kes lähtuvad ajalookäsitlustes terroristliku Venemaa narratiividest. See on mugav lahendus Narva linnavõimule, sest tegelikult nad ei soovi probleemiga tegelda.

Sihtasutuse nõukogul ei ole pädevust otsustada ühe või teise nõukogu liikme sobivuse üle. Selle otsuse teevad asutajad, kes kutsuvad tagasi ja nimetavad nõukogu liikmed. Täiesti arusaadav on, et nõukogus keskenduti muuseumi tulevikule ja töörahu taastamisele. Mägi ja Orlovi küsimused, kas Maria Smorževskihh-Smirnova peaks jätkama või peaks linna finantseerimist muuseumile vähendama, said käsitletud. Minule teadaolevalt kinnitasid nii linnapea Toots kui ka linnapoolsed nõukogu liikmed, et linna panust muuseumi rahastamisel ei vähendata.

Kinnitan veel kord, Maria on oma tööd teinud eeskujulikult ning talle kuulub minu austus, et ta niivõrd keerulistes oludes ajab edukalt Eesti asja. Muuseumijuhi jätkamine oma ametis on loomulik ega peaks olema üldse arutluse all.

Eesti riigi elanike ja ühiskonna jaoks on endiselt lahendamata konflikti põhjustanud nõukogu liikmete arusaamade ja suhtumise küsimus. Narva muuseumi nõukogu on selline, kus nii Narva linnal ja riigi esindajatel on võrdne esindatus ning seega jäävad mõnikord keerulisemad muuseumi tegevust puudutavad teemad patiseisu. Kui nõukogu ei saa arutleda nõukogu koosseisu üle, peavad seda tegema asutajad, riik ja Narva linn.

Milles on tegelik probleem? Tundub, et erinev arusaam Eesti ajaloost. Aleksei Mägi on mulle kirjutanud, et teda häirinud voldikud olevat provokatiivsed. Flaieritel on kujutatud kõrvuti putinistliku Venemaa hävitustööd Ukrainas ning Nõukogude Liidu inimsusevastast tegutsemist Narva linna pommitamisel. Kuidas saab seda pidada provokatiivseks? Kas Nõukogude Liit ei pommitanud siis flaieril kujutatud Narva kooli? Kas sõnum, et meie naaber seisab enda huvide eest endiselt veristel viisidel, nii nagu ta tegi ka 80 aastat tagasi, on kuidagi ässitav? On ainult siis, kui lähtume arusaamast, et Nõukogude armee vabastas, mitte ei okupeerinud meid mitmekümneks kannatusi täis aastaks.

Aleksei Mägi püüab enda kirjas oma seniselt käitumiselt tähelepanu eemale juhtida sellega, et väljendab muret Narva muuseumi majandusliku olukorra pärast. Ka Vadim Orlov viitab oma sotsiaalmeediapostitustes korduvalt muuseumi pankrotiohule. See on alatu ja valelik kahel põhjusel.

Esiteks said nad muuseumi juhilt Maria Smorževskihh-Smirnovalt kiire vastuse, et lendlehtedega ei kaasnenud muuseumile mitte mingit rahalist kulu, sest nende eest tasus Propastop.

Teiseks peaks neil nõukogu liikmetena olema hea arusaam muuseumi rahalisest seisust, mida saab ka avalikke andmeid kasutades kontrollida, ning pankrotile viitavaid fakte ei ole. Faktid ei takistanud aga Mägil ja Orlovil jätkata valede levitamist nii sotsiaalmeedias kui ka mulle ja ajakirjandusele nõukogu koosoleku eel saadetud kirjas.

Kui austatud Narva volikogu liikmed tunneksid siirast huvi muuseumi majandusliku seisu vastu, uuriksid nad pigem seda, miks on Narva linna toetus muuseumile püsinud sama juba 11 aastat. Muutus toimus vaid aastal 2017, kui linn vähendas tegevustoetust ühepoolselt 70 000 euro võrra ning seda ei ole siiamaani tagantjärele hüvitatud.

Riik andis sihtasutuse asutamisel lubaduse, et hakkab selle tegevust toetama aastas 100 000 euroga, ilma kohustuseta seda toetust tõsta. Tegelikkuses on riik perioodil 2013-2022 koos ELi toetustega toetanud muuseumi kogusummas 10,2 miljonit eurot, samal perioodil on Narva linn toetanud Narva muuseumi kokku 4,2 miljoni euroga. Kahjuks tundub, et Narva linnavõimu esindajaid huvitab praegu muuseumis toimuv vaid siis, kui muuseumi tegevus läheb vastuollu Venemaa propagandaga.

Olen kutsunud Narva linnapea Jaan Tootsi enda juurde arutama Narva muuseumi nõukogu olukorda ning seda, kuidas see mittetoimiv kooslus tööle saada.