Väärt lugemine pühadeks: Virumaa kirjandusauhinna kandidaadid on tugevad ja eripalgelised

Kõige põnevam osa žüriiliikme töös on arutelu, mille käigus selgub kirjandusauhinna laureaat. Viimati toimus see Jõhvi keskraamatukogus, kui auhinna võitis pika puuga Rein Raua "Katkurong". 2024. aasta võitja valib žürii enne Eesti Vabariigi aastapäeva, kogunedes seekord Rakveres. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik / Arhiiv

Kvaliteedimärki kannavad kõik kuus tänavu ilmunud teost, mille seast hindajad Virumaa kirjandusauhinna 2024 võitja välja valivad.

Virumaa kirjandusauhinda annavad välja Ida- ja Lääne-Virumaa omavalitsuste liit ning seekord jäid nominendid naabrite valida.

"Minu meelest on valiku tegemine alati väga keeruline töö, sest Eesti kirjanduspilt on nii kirju ja ilmub palju raamatuid," ütles Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktor ning tänavune žürii esimees Kaili Õunapuu-Seidelberg.

Tema sõnul on alati mõned raamatud, mis jäävad nimekirjast välja ja natukene kripeldama. "Aga ka žüriiliikmed on kõigest inimesed, kes peavad jõudma pärast piiratud ajaga kõik raamatud läbi lugeda."

Idavirukad kiitsid valiku heaks

Kandidaate valides tuleb lähtuda statuudist, et auhind määratakse parimale aasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mis tahes žanris kirjutatud eestikeelsele kirjandusteosele, mis kuulub väärtkirjanduse hulka.

"Kuna Ida-Viru raamatukogud kiitsid ka valiku heaks, siis loodame, et kõige tähtsam sai sisse. Minu meelest sai kokku väga tugev ja eripalgeline nimekiri. Mitte sageli ei juhtu seda, et mõni välismaalane kirjutab raamatu Eesti ajaloost. Sel aastal kandideeriv teos "Valge laev" seda on ja see on väga tore," kommenteeris Kaili Õunapuu-Seidelberg.

Autorite seas on uustulnukate kõrval ka vanu tuttavaid.

"Tarmo Pikner kandideeris ka eelmisel aastal. Tema tänavune romaan toob välja selle, kuidas ajalugu lõhkus perekondi ja perekonnad eri suunas liikusid. Reet Made raamat on näide selle kohta, kuidas läbi ühe perekonnaloo võib kirjutada ära meie riigi ajaloo aastakümned."

Juune Holvandus avab aga vähem lahtikirjutatud tahku meie ajaloost.

"See on ühe vene perest pärit noore naise pilk ühiskonnale. Me ei kohta seda kuigi sageli, sest oleme harjunud rääkima Eesti ajaloost läbi eestlase pilgu ja loogiline, et me seda teeme. Juune Holvanduse teos on ootamatu ja minu meelest väga hea samamoodi. Lilli Luuk ja Piret Raud on aga kirjasõna ja ilusat eesti keelt väga hästi valdavad autorid," kirjeldas žürii esimees nominente.

Võimaldab ilukirjandusega kursis olla

Žürii liige, ajaloolasest Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa on jõudnud kandidaatidega esimese tutvuse teha.

"Kuna ma valdavalt loen teaduskirjandust ja selle lähedast kirjandust, annab žüriiliikme töö mulle hea võimaluse end ka ilukirjandusega kursis hoida. Tegin endale juba kausta, kuhu koondasin raamatute kaupa kõik tutvustused ja nii palju arvustusi, kui leidsin. Stardiplatvorm on olemas, olen täiesti lähteasendis, et hakata lugema."

Vallo Reimaale torkas silma, et on vanema põlvkonna mälestusi oma suguvõsast ja lapsepõlvest ning esindatud on nii sõjaeelne, sõjaaeg kui ka sellejärgne periood.

"Kogu skaala on seekord olemas. On põnev, et on uusi autoreid ja et prantslane kirjutab Eesti ajaloost. Just ajalooliste romaanide puhul tekib küsimus, kas see suudab üle kasvada ka päriskirjanduseks või jääb sinna vahepeale, kahe tooli vahele. Nüüd on põnev hetk, kuidas temal [Xavier Bouvet`l] see õnnestus," kommenteeris Vallo Reimaa.

Virumaa kirjandusauhinnale 2024 kandideerib kuus raamatut

Foto: Rahva Raamat

* Xavier Bouvet "Valge laev. Ajalooline romaan Otto Tiefist"

1944. aasta septembris on kolm aastat Eestit okupeerinud Saksa väed põgenemas, samal ajal valmistub Nõukogude Liit uuesti meie riiki anastama. Seda lühikest ajahetke kahe võõrvõimu vahel püüab ära kasutada grupp poliitikuid, et moodustada legaalne valitsus ja taastada vähemalt paberil iseseisev Eesti Vabariik.

Missiooni elluviimiseks on vaid mõni päev ja siis peaks eksiilis tegutseva vastupanuliikumise poolt Rootsist saadetud laev nad päästma raudse eesriide taha jäämisest. Ürituse eesotsas seisab kümme aastat poliitikast eemal olnud advokaat Otto Tief, kes tahab oma ülesannet täites näidata maailmale eesti rahva iseseisvussoovi...

Lummatuna neist ajahõlma vajunud sündmustest on Xavier Bouvet loonud kaasahaarava ja liigutava romaani inimestest, kes seisid silmitsi vägivalla ja vääramatusega. 1984. aastal Prantsusmaal sündinud Xavier Bouvet on õppinud ajalugu ja kommunikatsiooni ning elab praegu Tallinnas. "Valge laev" on tema esimene romaan, kolm aastat väldanud uurimistöö vili, mis on sündinud tema ammusest huvist Eesti ajaloo ja kultuuri vastu.

* Reet Made "Aegade rohtunud radadel"

Selles raamatus on kimp meenutusi ühe tavalise eesti tüdruku lapseeast ning neiuks sirgumise aastatest. Möödunud aegade ja olustiku hõngu lisavad lapsepõlves kuuldud ja mällu talletatud lähedaste ja kaasteeliste − ema, isa ja vanavanemate meenutused möödunud sajandi algusaastatest, Eesti Vabariigi aegadest kahekümnendatel-kolmekümnendatel, ärevatest neljakümnendatest ja sõja-aastatest.

Raamat annab haarava ülevaate ka 1940.-1950. aastate Eesti elust-olust okupeerijate võimu all, tollasest pere- ja tööelust, koolimiljööst ning lülitumisest igapäevaellu.

* Piret Raud "Keedetud hirvede aeg"

Raamat on pilguheit ajastusse, mida varjutavad stagnatsioon ja kõhedad minevikusündmused, kus hingerahu üle valitseb hirm ning selget pilku katab ebamäärasuse hägu. Romaani fookuses on kolme peategelase maailma- ja kunstitunnetus, eelkõige noore neiu Lill Aruvee kujunemislugu ja eneseotsingud.

Kujundirohke jutustamisstiil ja poeetilised vaated erisugustesse siseilmadesse pakuvad lugejale võimaluse nii nukraks äratundmiseks kui vaikseks muigamiseks.

* Lilli Luuk "Ööema"

"Ööema" on romaan naiste ja meeste võimatutest valikutest II maailmasõja järgses Eesti külas, lugudest, mida ei räägita, ja küsimustest, millele pole õigeid vastuseid. Ääretute rabade ja hämarate metsade keskel tuleb elada ning elu edasi kanda ka siis, kui sõda on senise elukorralduse purustanud.

* Tarmo Pikner "Tõde ja vale. Vend ja Õde"

Autor käsitleb kahe ajaloolise tegelase, õe ja venna saatust. Mõlemad tegutsesid suures osas samal ajal, teise maailmasõja ja ka sellele järgnenud aastatel. Nad mõlemad olid väga head oma maailmavaadete levitajad. Enamasti seadsid nad riigi huvid kõrgemale omaenda hüvedest. Paraku oli kummagi riik erinevat värvi.

Vend on Saaremaalt pärit Ülo Kaal, kes ühinedes Saksa sõjaväega, võitles kommunismi vastu ja hiljem, kuuludes Hirmus Antsu salka, tegutses Pärnumaal metsavennana.

Ülo õde Aira Kaal seisab samal ajal tulihingeliselt kommunistlike ideaalide eest. Aga tal tuleb taluda ka tagasilööke ja seda omade poolt. Lisaks tuleb Aira Kaalul kaitsta oma inglise kommunistist abikaasat Arthur Hone´i.

* Juune Holvandus "Klanni võrgus"

"Klanni võrgus" on lugu neiust, kes Eesti iseseisvumisajal ei suuda end leida. Tema venekeelse perekonna elu on alati olnud seotud Nõukogude Liiduga ja kui see riik olemast lakkab, laguneb ka Eileeni eest seni jõulisi otsuseid langetanud pere. Äkitselt on ta liiga vaba.

Eileen elab kogu südamest kaasa Eesti taasiseseisvumisele, minnes vastuollu oma perekonna väärtustega, aga tunneb, et jääb ikkagi võõraks, suutmata poliitilisi muutusi lõpuni mõista. Eileeni eneseotsingute kaudu avab autor meile tükikese Eesti lähiajaloost.