/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2025/06/09/16910062t1hf9c7.jpg)
Kolmekümneaastane Toila laululava võõrustas pühapäeval üle 1300 laulja ja pillimängija, kes tegid Virumaa laulupeol vägeva etteaste.
Virumaa laulupidu "Meil on laulud laulda" tõi rongkäiguga Toila laululavale rohkem kui poolsada kollektiivi Ida- ja Lääne-Virumaalt. Rohkearvulise publiku, lauljate ja pillimängijate kõrval sai väga hea emotsiooni ka peo kunstiline juht Elo Üleoja. "Kuna kõik lauljad olid enne üldlaulupidu palju harjutanud, siis ilmselgelt kunstiline tase tuligi väga hea."
Elo Üleojal jagus kiidusõnu ka professionaalsele saateorkestrile ja tipptasemel helimeeskonnale. "See annab suure peo puhul tohutult juurde. Erilised komplimendid Ida-Viru korraldajatele − ma pole sellist taset maakonna laulupidude organiseerimisel kunagi kogenud. Kõik kokku oli lihtsalt suurepärane."
Elo Üleoja oli tänulik selle eest, et projektijuht Grete Habakukk võttis tehnilise poole ja kogu peo haldamise enda õlule. "Lihtsalt perfektne korraldus! Kunstilise juhina ma ei pidanud sellega tegelema ega selle pärast pabistama. Nii oli pidu lausa lust teha."
/nginx/o/2025/06/09/16910063t1h6f6c.jpg)
/nginx/o/2025/06/09/16910064t1hc153.jpg)
Seadis lati kõrgele
Grete Habakukk pidas kõige suuremaks õnnestumiseks, et kokkuvõttes laabus kõik väga kenasti.
"Ilma ei saa tellida ja päeva algus ei olnud väga lootustandev, aga kõik muu läks korda. Tehniline meeskond ei saakski parem olla ja Elo ise on väga kogenud koorijuht. Kui su kõrval on kõvad tegijad, siis see seab su enda lati ka kõrgemale: pead pingutama, et kõik oleks viimase peal. Tunne on ülivõimas," ütles Grete Habakukk, kes töötab Ida-Virumaa omavalitsuste liidu kultuuritöö spetsialistina ja korraldas nii suurt sündmust esimest korda.
Peoks ettevalmistus võttis aega kaheksa kuud ja see aeg võiks tema arvates olla tulevikus isegi pikem. Üks mõte on moodustada laulu- ja tantsupeo kunstilised meeskonnad edaspidi ideekonkursiga, nagu tehakse üldpidudel ja ka mõnes maakonnas.
Seekord kuulusid kunstilisse toimkonda veel Anu Pungas (mudilaskooride liigijuht), Olga Portnova (lastekooride liigijuht), Küllike Šapovalov (poistekooride liigijuht), Tanja Elken (segakooride liigijuht), Alexander Saveliev (puhkpilliorkestrite liigijuht) ja saateorkestri juht Mart Aus.
Virumaa tantsupeo etendus "Virupärane" toimub sel pühapäeval, 15. juunil Rakvere staadionil. Staadionimurul saab kokku üle 2000 tantsija mudilastest vanavanemateni.
/nginx/o/2025/06/09/16910084t1hba8d.jpg)
Pea saja aasta taguse peo vigu ei korratud
1927. aasta augustis peetud Toila laulupidu kirjeldas Virumaa Teataja üldiselt positiivses võtmes, aga tõi välja ka ühe tujurikkuja: "Kisendava puudusena tuleb aga kinni naelutada, et korraldav toimkond ei leidnud tarvilikuks peokavasid trükkida, mille tõttu pimesi kuulamine üldmeeleolu ikka püüdis rikkuda."
Seekordne laulupidu Toilas oli sellest puudusest prii. Korraldajad andsid lausa välja Virumaa laulupeo häälekandja, kust leidis nii peokava, osalenud kollektiivide nimekirja kui ka peo kunstilisse toimkonda kuulunud dirigentide tutvustused. Lisaks oli paigaldatud suur ekraan, kuhu ilmus iga laulu tutvustus.
Mõlemal peol oli rongkäik ja tuli ettekandmisele "Koit".
"Jahedalt hõljuv meretuul soodustab üldist vaimustust ning kui programmi lõpposana kõlab M. Lüdigi "Koit" ühendatud segakoorilt ja Toila orkestrilt ühiselt, puhkeb suur vaimustuse torm vallale. Orkestri helide all viibitakse ülevas meeleolus veel kaua rannal," kirjutab Virumaa Teataja Toila rannas toimunud peost.
Viimastel aastakümnetel on olnud peopaigaks laululava. Esimene Toila laululava ehitati praegusele kohale 1961. aastal ja nüüdne avati 1995. aasta suvel.
Plaan: peod jäävad harvemaks
Nii Elo Üleoja kui ka Grete Habakukk on seda meelt, et virumaiste pidudega tuleb jätkata.
"Seda tuleb teha juba sellepärast, et me tajuksime: meil on ju tegelikult üks suur Virumaa. Kui need kaks maakonda kokku panna, siis milline mastaap, loodus ja rikkus! Väga palju on alati kultuurikorraldajates ja juhtides kinni. Praegu tundub, et mõlemas maakonnas on sellised meeskonnad, kes seda toetavad ja tahavad asju koos teha," kommenteeris Elo Üleoja.
Ka Grete Habakuke arvates on praeguse koostöö pealt hea edasi liikuda, et Virumaa pidude kaudu veel ühtsemaks saaks. Küll aga on kaalumisel, et teha pidusid harvem. "Koori- ja tantsujuhid on öelnud, et inimesed lihtsalt ei jaksa."
Seega võib tulevikus olla laulu- ja tantsupidu üle aasta, mitte samal aastal nagu praegu. Ja tulev aasta jääb ilmselt vahele, et uut kontseptsiooni paremini ette valmistada. Sellise sammu järgi oleks järgmine Virumaa laulupidu 2027. aastal Rakveres.
"See ei tähenda, et maakondlikke pidusid ei võiks igal aastal teha, näiteks talvist tantsupidu Kohtla-Nõmmel," täpsustas Grete Habakukk.