Narva eesti kool hoiab õpetajaid kinni palgalisaga

Piirilinna ainus eesti õppekeelega kool on väike ning suurem osa klasse alatäituvusega. Foto: Matti Kämärä

Narva eesti gümnaasium on saanud aastaid arvestada riigi lisarahastusega, et maksta õpetajatele 30 protsendi suurust palgalisa. Järjekordne taotlus 88 000 eurole läks teele sel nädalal.

Selleks, et piirilinna ainsas eesti õppekeelega koolis oleks, keda klassi ette saata, on direktor aastast aastasse taotlenud lisaraha. "Vastasel juhul oleks tühi koolimaja," tõdes Narva eesti gümnaasiumi direktor Uta Kroon-Assafrei.

Enamik mujalttulnud

Tema sõnul on vaja lisamotivatsiooni, et hoida inimesi Narvas, mis ei ole eesti keelt emakeelena või vähemasti kõrgtasemel kõnelevatele õpetajatele just kõige populaarsem koht. 

"Siit olen pärit ainult mina ja kaks minu kolleegi. Ülejäänud on mujalt Eestist ja Narvas kas korteri ostnud või sõidavad edasi-tagasi. Samas on õpetajaid tohutult puudu igal pool. Ja meil on oma 30protsendilise palgalisaga varsti väiksem palk kui rikkamates omavalitsustes, kus õpetajatele rohkem juurde makstakse. Nii et see on meile eluküsimus," kirjeldas Kroon-Assafrei olukorda.

UTA KROON-ASSAFREI 

See on meile eluküsimus.

Koolijuht rõõmustas, et sel õppeaastal õnnetus saada kooli tööle kvalifitseeritud keemia ja füüsika õpetajad, mis on arvestades üldist olukorda reaalainete õpetajatega Eestis väga positiivne.

Narva eesti gümnaasiumi õpetajatele on lisatasu maksnud nii linn kui riik. Narva linna eelarvest maksti pedagoogidele palgalisa aastatel 2002-2009. Riik võttis lisatasu maksmise üle 2010. aastast, kui linn teatas, et selleks ei jätku enam raha.

Haridus- ja teadusministeerium on toetuse eraldamist põhjendanud sellega, et Narvas on eestlasi vähem kui 5 protsenti linna elanikkonnast, mistõttu eesti gümnaasiumil on keeruline leida eesti keelt emakeelena rääkivaid õpetajaid. 

 2019. aastal küsitakse riigieelarvest gümnaasiumi õpetajate ja juhtkonna tasu suurendamiseks ligi 88 000 eurot. "Kuna see on sihtotstarbeline lisaraha, on igal aastal tarvis selleks taotlus esitada, nii et tegemist on rutiinse rahaküsimisega," selgitas Kroon-Assafrei sel nädalal Narva linna kultuuriosakonda ja sealt ministeeriumisse teele saadetud taotlust.

Ta kinnitas, et lisaraha on siiani leidnud otstarbekohast kasutamist ja kooli tulemuslikkus on 2018. aastaga võrreldes kasvanud. "Üle mitme aasta lõpetas kolm õpilast gümnaasiumi kuldmedaliga, samuti on jätkuvalt heal tasemel osavõtt olümpiaadidest. Rahuloluküsitlusest tuleb välja, et õpilased on kooliga rahul ja hindavad koolis kujunenud keskkonda ning Narvas pakutavat eestikeelset õppimisvõimalust."

Klassides alatäituvus

Õpilaste arvu suurendamine, mis tooks koolile rohkem pearaha, on aga direktori kinnitusel ülimalt keeruline.

"Narva eesti gümnaasium on väike kool, kus suuremas osas nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiklassides on osaline alatäituvus. Kuna kool töötab eesti keeles ega kasuta keelekümblusmetoodikat, ei saa kooli vastu võtta õpilasi, kes eesti keelt üldse ei valda. Selliste õpilaste vanemad pole ka ise soovi avaldanud, et nende lapsed meie koolis õppima asuksid. Praeguse seisuga õpib koolis palju Narva-Jõesuu eesti keelt kõnelevaid õpilasi, aga ka sealt pole rohkem võimalik õpilasi juurde hankida," tõdes Kroon-Assafrei.

Narva eesti gümnaasiumi pedagoogide kõrval maksab riik lisatasu keelekümblusklasside õpetajatele.

"Keelekümblusklassi toetust saavad taotleda kõik koolid, kus on EHISe [Eesti hariduse infosüsteemi] andmetel keelekümblusklass, sõltumata kooli asukohast. Toetuse suurus on 184 eurot õpilase kohta," ütles haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Jelena Zemskova.