Minister Reps ei välista Järve gümnaasiumi jätkamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mailis Reps ütles, et ta ei välista Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktori väljavahetamist ega ka praeguse eestikeelsde gümnaasiumi jätkamist.
Mailis Reps ütles, et ta ei välista Kohtla-Järve riigigümnaasiumi direktori väljavahetamist ega ka praeguse eestikeelsde gümnaasiumi jätkamist. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles Kohtla-Järve gümnaasiumireformi kommenteerides, et ei välista Järve gümnaasiumi jätkamist ka pärast riigigümnaasiumi avamist, et siinses eesti kogukonnas tekkinud pingeid maha võtta.

Reps ütles neljapäeval Vikerraadio  saates Uudis+, et mõistab Kohtla-Järve eestlaste ärevust seoses plaaniga panna eestikeelsed õpilased koos venekeelsetega ühte gümnaasiumi.

Repsi sõnul on riigigümnaasiumide kontseptsioon venekeelsetes piirkondades selline, et algul on paralleelselt kursused nii eesti kui vene keeles ning gümnaasiumi viimases klassis peab venekeelsete õpilaste keeleoskus olema juba nii hea, et pea kõik kursused on vaid eestikeelsed. Ta tõi näiteks Jõhvi gümnaasiumi, kus on tema sõnul see mudel väga hästi töötanud. 

"Riigipoliitika seisukohast me ju kõik väga tahaksime, et need eestlased, kes seal on, käiksid riigigümnaasiumis ja looksid sellesse kooli mingilgi määral seda päris eesti kogukonda. Teisalt saame loomulikult eesti kogukonnast ka aru, et nad ei taha seda, sest nende jaoks on see kool jäänud oaasiks, kus päriselt räägitaksegi eesti keeles ja ka kogu huvitegevus toimub eesti keeles," rääkis Reps.

Minister tõi näiteks taas Jõhvi gümnaasiumi, kus on eestikeelsed kursused ja saab õppida täielikult eesti keeles, aga eestikeelne identiteet koolis kipub kaduma, kuna vene keelt on nii palju. "Muidugi on seal eestikeelsed üritused, aga muidugi koridoris, koolisööklas ja raamatukogus kuuled eesti keele asemel pigem vene keelt," sõnas Reps.

Ministeerium plaanib olukorra lahendamiseks saata Kohtla-Järvele eksperdid, kes tutvuvad uue riigigümnaasiumi õppekava eesmärkide ning kontseptsiooniga ning kohtub nii eesti- kui venekeelse kogukonnaga. Ta ei välistanud ka seda, et kooli juhtkonnas tehakse muudatusi, kui näiteks selgub, et uue riigigümnaasiumi direktoriks valitud Irina Putkonen ei sobi ametisse. "Kui tundub tõepoolest, et uus direktor ei ole see sildu ehitav inimene - eks siis tuleb teha vastavad korrektiivid. Aga praegu ei julge ma öelda, et ta ei ole see [õige] inimene," rääkis minister. 

Reps ütles, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi rajamise tagasipööramiseks on praegu juba hilja, sest vastavad otsused tehti 6-7 aastat tagasi ning maja ehitamine käib.  

"Eestikeelne kool on kaalunud võimalust, et nad jäävad vähemalt esialgu eraldi ja me ei välista seda ka ministeeriumi poolt," kinnitas minister ja lisas samas, et sellisel juhul võib väike eestikeelne gümnaasium jääda Jõhvi ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi vahel konkurentsihätta.

"Kogu muudatuse juures peame me tunnistama, et Ida-Virumaal eestikeelne kogukond seda (segakeelsete riigigümnaasiumide  loomist - E.K) pigem ei toeta. Eesti kooli tahetakse tulla seal eeldusel, et sa igapäevaselt räägid eesti keeles ja tähtis on eesti keelekeskkonna säilitamine," rääkis minister. Ta ütles, et selline integratsioon laste kaudu, kus enamus on koolist venekeelsed ja vähemus eestikeelsed, ei toimi, kui samal ajal pole metoodilist tegevust.

Tagasi üles