Vabadussõja lahingute lõppu ning piirkonna vabastamist bolševikest tähistati Kohtla-Järvel 13. ja Jõhvis 16. jaanuaril pärgade asetamisega Vabadussõja ausamba jalamile.
Kohtla-Järvel ja Jõhvis tähistati Vabadussõja lahingute lõppu
Järve lahingu 100. aastapäeva tähistati 13. jaanuaril Kohtla-Järve ausamba juures. 1919. aastal praeguse Järveküla tee piirkonnas spordihoone ja vanalinna vahele jääval alal toimunud lahingus sai hukka 10 meest. Üks nendest oli tundmatuks jäänud sõdur, kes puhkab hoopis Jõhvi mälestusmärgi all.
"Kohtla-Järve Vabadussõja mälestusmärk seisab just Järve lahingupaiga toimumiskohas ning on pühendatud Kalevi pataljonile, kes toona kandis Kalevlaste maleva nime," rääkis Kaitseliidu Alutaguse maleva juhatuse liige Kalev Naur, kes lahingu ajaloost pidulikul pärgade paneku tseremoonial kõneles.
Mälestusmärk, mille juures 13. jaanuaril mälestusüritus toimus, on kolmas ausammas sellel kohal. Esimene lõhuti ära 1940. aastal. Siis jõuti see taastada ning lõhuti uuesti 1944. aastal. Praegu seisab sama koha peal taastatud sammas, mis pärineb 1990. aastatest. Lisaks ausambale tähistasid Järve lahingu toimumiskohta sinna istutatud tammed. "Esialgu oli tammesid kümme ja hiljem, 1930. aastatel istutati neid sinna 1000," ütles Naur.
Ka Jõhvis on praegune ausammas juba kolmas. Esimene hävitati 1940., teine 1945. aastal. "Esimesel korral otsisid kohalikud kommunistid mälestusmärgi nurgakivi paneku ajal paigaldatud hülssi sooviga saada sealt kätte samal ajal käibel olnud raha," rääkis Naur.
Jõhvis toimus mälestusüritus 16. jaanuaril. Praeguses maakonnakeskuses suuri lahinguid ei toimunud, pärast Järve ja Pagari lahingut taganesid bolševikud kiiresti Narva poole. "Jõhvis nad isegi ei peatunud," ütles Naur. Küll taheti pärgade panekuga meenutada vabastamise kuupäeva. "Pimedas, kaitseväe orkestri saatel oli see kõik väga pidulik," ütles Naur.
Bolševikud löödi Ida-Virumaa aladelt lõplikult minema Utria dessandiga, mille meenutamiseks peetakse sellel aastal juba 21. korda kaugluurevõistlust Utria dessant.