Minister Repsi lubadus tekitas Kohtla-Järve eesti koolis segadust

Kuigi Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ehitus juba käib, on linna eestikeelne kogukond ärevil, et kui see riigi plaanitud kava järgi uksed avab, kaob linnast kvaliteetne eestikeelne gümnaasiumiharidus ning kohalikud eestlased peavad hakkama hariduspagulasteks.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi avaldus selle kohta, et Kohtla-Järve ainuke eestikeelne kool Järve gümnaasium võib tegutsema jääda ka pärast uue riigigümnaasiumi avamist, tekitas koolis segadust, sest seni pole keegi sellist võimalust isegi kaalunud. 

Uue riigigümnaasiumi rajamine on tekitanud kohalike eestlaste seas vastuseisu, kuna kardetakse, et see tooks endaga kaasa kvaliteetse eestikeelse hariduse hävimise linnas ning kool muutub valdavalt venekeelseks. Samuti on tekitanud küsimusi kooli direktori Irina Putkoneni suutmatus selgitada kogukonnale uue kooli suundumusi.

Minister: mõistan eestlaste muret

Reps ütles sel nädalal Vikerraadio saates Uudis+, et mõistab kohalike eestlaste muret. 

"Riigipoliitika seisukohast me ju kõik väga tahaksime, et need eestlased, kes seal on, käiksid riigigümnaasiumis ja looksid sellesse kooli mingilgi määral seda päris eesti kogukonda. Teisalt saame loomulikult eesti kogukonnast ka aru, et nad ei taha seda, sest nendele on see kool jäänud oaasiks, kus päriselt räägitaksegi eesti keeles ja ka kogu huvitegevus toimub eesti keeles," rääkis Reps.

Eestikeelne kool on kaalunud võimalust, et nad jäävad vähemalt esialgu eraldi, ja me ei välista seda ka ministeeriumi poolt

Ministeerium plaanib olukorra lahendamiseks saata Kohtla-Järvele eksperdid, kes tutvuvad uue riigigümnaasiumi õppekava eesmärkide ja kontseptsiooniga ning kohtuvad nii eesti- kui venekeelse kogukonnaga. Reps ei välistanud ka seda, et kooli juhtkonnas tehakse muudatusi, kui näiteks selgub, et uue riigigümnaasiumi direktoriks valitud Irina Putkonen ei sobi ametisse. "Kui tundub tõepoolest, et uus direktor ei ole see sildu ehitav inimene − eks siis tuleb teha korrektiivid. Aga praegu ei julge ma öelda, et ta ei ole see [õige] inimene," rääkis minister. 

Reps ütles, et riigigümnaasiumi rajamise tagasipööramiseks on praegu juba hilja, sest sellekohased otsused tehti 6-7 aastat tagasi ning maja ehitamine käib.  

"Eestikeelne kool on kaalunud võimalust, et nad jäävad vähemalt esialgu eraldi, ja me ei välista seda ka ministeeriumi poolt," kinnitas minister ja lisas samas, et sellisel juhul võib väike eestikeelne gümnaasium jääda Jõhvi ja Kohtla-Järve riigigümnaasiumi vahel konkurentsihätta. Ta ütles, et on kohtunud ka Järve gümnaasiumi õpilaste esindajatega, kes on palunud, et neil lubataks praeguses gümnaasiumis kool lõpetada. 

"Kogu muudatuse juures peame me tunnistama, et Ida-Virumaal eestikeelne kogukond seda [segakeelsete riigigümnaasiumide  loomist − E.K.] pigem ei toeta. Eesti kooli tahetakse tulla seal eeldusel, et sa päevast päeva räägid eesti keeles, ja tähtis on eesti keelekeskkonna säilitamine," rääkis minister. Ta ütles, et selline integratsioon laste kaudu, kus enamus on koolis venekeelsed ja vähemus eestikeelsed, ei toimi, kui samal ajal pole metoodilist tegevust.  

Repsi jutt tuli üllatusena 

Väide, et koolis on kaalutud võimalust jätkata gümnaasiumina, tuli Järve gümnaasiumi juhtkonnale üllatusena, sest sellist võimalust pole kunagi kaalutud ning kool teeb praegu ettevalmistusi, et muutuda tulevikus põhikooliks ja kõik gümnaasiumiga seonduv uuele koolile üle anda.  

Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv ei osanud Põhjarannikule öelda, kas nende kool on valmis ka uuest õppeaastast täisgümnaasiumina jätkama, kuna viimased arengud riigigümnaasiumi ümber on tekitanud palju selgusetust. Tema sõnul on kool praegu tegelnud ettevalmistustega selles suunas, et tegutsema jääb põhikool. 

"Minule kinnitati ministeeriumist täna [reedel − E.K.], et kõik eelnevad kokkulepped kehtivad, riigigümnaasium tuleb plaanitud moel ja mingeid suunamuutusi ministeeriumil plaanis ei ole," sõnas Endjärv.  

Võimalus, et Järve gümnaasium jätkab uue riigigümnaasiumi kõrval, ei tule kõne alla ka linnas eestikeelse gümnaasiumihariduse säilimise eest võitlejate meelest.

Soovivad täiseestikeelset kooli 

Eelmisel reedel käisid ministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk ja koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal Kohtla- Järvel ning kohtusid ka Järve gümnaasiumi vanemate kogu esimehe Mare Roosilehega, kes on üks linna sellisel kujul gümnaasiumireformi vastase liikumise eestvedajaid. "Mulle tundus, et nad olid mures ja küsisid nõu. Minu isiklik arusaam on, et nad on andnud linnavalitsusele lubaduse 40/60 õppe kohta ja nad ei tea nüüd, mida teha. Ühest küljest nad mõistavad probleemi, teisalt aga minu arvates nad ei tahaks taganeda sellest lubadusest. Mina jäin oma seisukohale kindlaks, et riigigümnaasiumis peab olema 100 protsenti eestikeelne õpe," rääkis Roosileht. 

See tähendab, et praegu lihtsalt visataks kont ajutiselt hambusse ning öeldaks, et rahunege maha ja olge veel paar aastat siin koolis. Aga mis saab paari aasta pärast, kui see ajutine olukord lõpeb? 

Minister Repsi öeldut kommenteerides, et esialgu võiks eestikeelne gümnaasium jätkata praeguses majas, ütles Roosileht, et see pole kindlasti lahendus. "See tähendab, et praegu lihtsalt visataks kont ajutiselt hambusse ning öeldaks, et rahunege maha ja olge veel paar aastat siin koolis. Aga mis saab paari aasta pärast, kui see ajutine olukord lõpeb? Usun, et kui praegu on veel võimalik midagi muuta, siis kahe-kolme aasta pärast ei tule keegi meiega sellel teemal isegi suhtlema," arvas ta.

Roosilehe sõnul võiks tulevane riigigümnaasium olla kool, kuhu tuleksid õpilased ka väljastpoolt maakonda. "Aga kui me ei anna sõnumit, et sellest saab 100 protsenti eestikeelne gümnaasium, siis see ei anna tulemust," sõnas ta.  

Tagasi üles