Jõhvi rahvaküsitlus kukkus läbi
Täiendatud!

Urnist selgus tõde. Martin Repinski ütles, et teeb volikogule ettepaneku omavalitsuse staatuse muutmiseks, ehkki rahvaküsitluses ei osalenud piisavalt inimesi, et seda saaks lugeda toimunuks.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvis kolm nädalat kestnud rahvahääletus linna ja valla staatuse küsimuses kukkus läbi, sest osalusprotsent jäi volikogu kehtestatud miinimumile oluliselt alla. 

Jõhvis mullu vastu võetud määrus "Rahvaküsitluse korraldamise kord Jõhvi vallas", ütleb, et rahvaküsitlus loetakse toimunuks, kui sellest võtab osa vähemalt 20% küsitlusala elanikest. Kuigi Jõhvi rahvahääletuse osalusprotsent jäi kaugelt alla volikogu kehtestatud määra, eitab selle initsiaator, vallavanem Martin Repinski hääletuse läbikukkumist ning leiab, et valla nimetamisega linnaks tuleb edasi töötada.

Nurjunud hääletus 

6.-26. jaanuarini kestnud rahvahääletusel osales 1590 inimest, kellest 69,8% toetas Jõhvi omavalitsusliigi ümbernimetamist linnaks. Ent selgus, et hääletusel osales vaid 13,8 protsenti elanikest, mis tähendab, et volikogu määrusest lähtudes ei saa rahvaküsitlust lugeda toimunuks.

See on äravisatud raha ja ma leian, et Martin Repinski on lihtsalt valla raha eest tekitanud võimaluse korraldada endale valimiskampaania.

Niina Neglason

Vallasekretär Piia Lipp ütles, et rahvaküsitlust otseselt mittetoimunuks lugeda ei saa, küll aga võib pidada seda nurjunuks. "Ma ei tea veel seda sõnastust, millise ettepanekuga ma volikogu ette lähen, aga selle määruse sõnastusest lähtudes on ta nurjunud küll." Lipp lisas, et ta teeb ettepaneku teha määrusesse parandusi. Näiteks pole õige lähtuda rahvaküsitlusel mitte elanike, vaid hääleõiguslike elanike protsendist. "Selge ju, et imikud hääletama ei tule, ja ei peaks arvestama ka neid elanikke, kellelt näiteks on hääleõigus ära võetud," sõnas ta. Aga ka hääleõiguslikest elanikest lähtudes oleks osalusprotsent olnud 16,3.  

Vallavanem Martin Repinski ütles, et arvestades rahvaküsitluste osalusprotsenti omavalitsustes näiteks haldusreformi eel, oli Jõhvi seekordne osalus isegi hea. Ent erinevalt haldusreformi rahvaküsitlustest käis valla juhtkond isiklikult hääletuskastiga kaubanduskeskustes ja mitmetel üritustel inimesi hääletama agiteerimas. "Oleme loomulikult aktiivselt käinud eri kohtades. Kui oleks olnud passiivne hääletus vaid vallamajas, siis oleks see protsent veelgi väiksem," kinnitas Repinski. Ta arvas, et inimeste vähene aktiivsus tuleneb sellest, et rahvahääletusi toimub vähe ja inimesed arvavad, et nendest midagi ei sõltu.

Repinski kavatseb minna volikogu ette ettepanekuga muuta määruses rahvaküsitluse osalusprotsendi kriteeriumi ja tagantjärele siiski pidada hääletust õnnestunuks. "Inimesed on hääletanud ja see ei ole hea, kui anname signaali, et ei arvestata nende 2/3 hääletamas käinute arvamust," sõnas ta. Küsimusele, et ehk näitab see, et tegelikult pole jõhvilastele see küsimus tähtis ja vallavõim on oma tähelepanu valesse kohta suunanud, vastas Repinski, et demokraatia ongi selline, kus asju otsustavad need inimesed, kes on aktiivsemad. 

"Praegune ülekaal näitab selgelt, et inimesed on linna poolt, ja sellega peab edasi minema," sõnas Repinski.

Repinski enda erakonnakaaslane, riigihalduse minister Janek Mäggi ütles sel nädalal riigikogus Jõhvi haldusüksuse liigi muutmise kavast rääkides, et seadus seda tegelikult muudmoodi praegu ette ei näe kui teise omavalitsusega ühinemise teel.  Ja kuigi seaduse järgi − sõltumata sellest, kas kohalik omavalitsus on linna- või vallanimeline − on neil samad õigused ja kohustused, siis praegu saab kohalik omavalitsus valida, kas ta tahab olla vald või linn, ainult ühinemise hetkel. Kui Jõhvi liituks näiteks Toilaga, mille üle on nad ka aru pidanud, siis nad saaksid haldusüksuse liiki muuta." Ministri arvates on mitmetes omavalitsustes sellised haldusüksuse liigi muutmise soovid emotsionaalse, mitte sisulise taustaga. "Ma arvan, et see teema tuleb lihtsalt põhjalikult läbi mõelda ning pakkuda loomulikult ühetaolist lahendust kõikidele kohalikele omavalitsustele üle Eesti."

Seadus ei keela, aga ka ei luba 

Repinski väitel aga on Mäggi sõnad kontekstist välja rebitud ja selline järeldus pole õige. "Seadusandlust muutes on võimalik seda igal juhul teha. Praegu on öeldud, et võib muuta staatust, kui ühinetakse kellegagi. Aga seal ei ole öeldud, et ei tohi muuta, kui omavalitsus jääb endiselt samaks haldusüksuseks, kui omavalitsus otsustab ja rahvas hääletab," sõnas ta. Repinski lisas, et volikogu saab sellekohase otsuse teha ja siis edastada selle otsustamiseks vabariigi valitsusele.

Küsimusele, millisele õigusnormile  tuginedes saaks niisama praegu Jõhvi omavalitsuse nimeliiki muuta, vastas Repinski, et ta ei tea, sest pole jurist, kuid juristidega rääkides on talle selgeks saanud, et seda saab teha. "Me ei näe põhjust, miks peaks valitsus sellise otsuse tegemisest loobuma, see võib olla ainult poliitiline otsus."

Repinski ütles, et koalitsioon läheb kindlasti omavalitsusliigi staatuse küsimusega edasi, vaatamata sellele, et volikogu määruses kehtestatud rahvaküsitluse osalusprotsent jäi alla kriteeriumi.  

Volikogu opositsiooni juht Niina Neglason ütles, et küsitluse jätkamine oli mõttetu sellest hetkest, kui sai selgeks, et Jõhvi ei saa seaduse järgi staatust muuta. "Sellisel juhul oleks korrektne olnud kogu see küsitlus lõpetada ja tunnistada, et nad on käitunud valesti. Küsimus on selles, kes need kulud nüüd kinni maksab. See on äravisatud raha ja ma leian, et Martin Repinski on lihtsalt valla raha eest tekitanud võimaluse korraldada endale valimiskampaania," sõnas Neglason.

Põhjarannik korraldas ka enda veebiküljel küsitluse selle kohta, mida inimesed arvavad Jõhvi rahvaküsitlusest. 13% kavatses öelda omavalitsuse staatuse muutmisele "jah", 19% vastas eitavalt, 12% ei kavatsenud hääletama minna ning 54% taunis küsitluse läbiviimist, kuna pidas seda vallavanema isiklikuks valimiskampaaniaks. Küsitluses osales kokku 158 inimest. 

Tagasi üles