Riigimetsa majandamise keskus esitas 33 jahiühendusele kahjunõude 2018. aasta jooksul riigimetsas tekkinud oluliste ulukikahjude eest, Ida-Virumaa jahimehed ei saanud ainsatki nõuet.
Põdrad käitusid Ida-Virumaa metsades viisakalt
Kahjunõuded esitati 80 hektaril ulukite poolt kahjustatud metsa kohta, kus riigimetsa majandamise keskusel (RMK) tuleb kevadel uued puud kasvama panna. Oluliseks hinnatakse kahjustus juhul, kui metsauuendusala või puistu on ulukite poolt kahjustatud sellisel määral, et jäävad täitmata metsa majandamise eeskirjaga kehtestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid.
"Ida-Virumaale ei ole meilt ühtegi kahjunõuet läinud," ütles RMK peametsaülem Andres Sepp. "Uuendada ei tule seal ühtegi tükki. Jahimehed on ilmselt tublid olnud ja oma küttimislimiidid ära täitnud ja need limiidid on olnud piisavad, et põdra arvukust mõistlikul tasemel hoida."
Sepp märkis, et kui 2017. aastal oli Ida-Virumaal oluliste metsakahjustuste suur tõus - kahe metskonna peale kokku 176 hektarit -, siis mullu oli kahjustatud hektareid vaid 78.
"Kahjustuste puhul ei vaata me üksnes ala suurust, vaid kahjunõude esitamiseks peab olema väga selge pilt, et see on värskelt söödud ja põdra söödud," täpsustas ta.
Põhiline metsakahjustaja on Eesti metsades traditsiooniliselt põder, kes sööb nii äsja kasvama pandud metsakultuuri kui võib kahjustada ka noorendikku ja latimetsa. Metskitse ja punahirve kahjustused noortele metsadele on kordades väiksemad.
"Metskitsede arvukus on küll suurenenud ja nende tekitatud kahjustused on tõusuteel, aga Ida-Virumaal näiteks oli nende kahjustatud metsa eelmisel aastal kahe metskonna peale kokku vaid viis hektarit."
Jahiühendustega sõlmitud kokkuleppe kohaselt esitab RMK kahjunõude alade kohta, kus ulukid on söönud puid sellisel määral, et see tuleb uuesti uuendada või täiendada. 2018. aastal väljastatud nõuete kohaselt tuleb jahiühendustel tasuda RMK-le 80 hektari metsauuendustööde eest kokku 20 333 eurot.