Pinged Kohtla-Järve gümnaasiumi ümber ei vaibu

Tänavune õppeaasta algas Kohtla-Järvel lootusrikkalt. Nüüdseks on tekitanud riigi kätte minev gümnaasiumiharidus hulga küsimusi. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Haridusministeeriumi tippametniku Põhjaranniku intervjuus välja öeldud plaan, et Kohtla-Järve riigigümnaasium tuleb eestikeelne, oli oodatud sõnum eesti kogukonnale, ent tekitab arusaamatust vene koolides.

Esmaspäeval Kohtla-Järvel eri osapooltega kohtunud haridus- ja teadusministeeriumi esindajad pidid tulema uuesti ning siis juba laiema rahva ette tuleval esmaspäeval, aga kohtumine lükati edasi. 

Hulk signaale 

"Viimastel päevadel on ministeerium saanud märkimisväärse hulga signaale, et Kohtla-Järve venekeelne kogukond soovib personaalseid kokkusaamisi. Peame õiglaseks nagu eesti kogukonnaga arutada ja selgitada riigigümnaasiumi teemade ringi eraldiseisvalt ka vene elanikkonnaga," märkis ministeeriumi kantsler Mart Laidmets, lisades, et kohtumised on plaanis läbi viia kiiremas korras. 

"Minu arvates tuleks anda mõistlik aeg, et ministeeriumilt selgeid vastuseid saada. Kui see läheb üle, võtame ise kohtumise korraldamise initsiatiivi," ütles Järve vene gümnaasiumi direktor Svetlana Vladimirova.

Järve vene gümnaasiumi töötaja Tatjana Tambovitseva sulest ringleb Facebookis mõistujutt "Demokraatia on jõus ehk Kuidas Kohtla-Järve gümnaasium mitte-eestlastele tapeti".

Vladimirova tunnistas, et emotsioonid on õhus, aga eelkõige on palju vastamata küsimusi. Näiteks kuidas hakkab õpetaja ühes klassis õpetama bioloogiat nii neile, kes on seda siiani õppinud eesti keeles, kui ka neile, kes vene keeles, tehes seda eesti keeles kui emakeeles ja vastava tempoga?

Iga õpilane peab saama hariduse, mis vastaks tema huvidele ja võimetele.

Svetlana Skorobogatova

"Kui küsida, kas vene põhikoolide lõpetajad on eesti keeles õppimiseks valmis, siis psühholoogiliselt vist jah, aga tasemelt − millest me räägime? Kui põhikooli lõpetaja saab B2-taseme keeleeksamil 80 punkti, siis see ei tähenda, et ta teab näiteks bioloogia termineid. Ja põhikooli õppekavas pole püstitatud eesmärki, et ta peab neid teadma," kirjeldas Vladimirova üht murekohta. 

Esmaspäevasel kohtumisel ministeeriumi esindajatega luges ta slaididelt välja, et peale vene keele ja kirjanduse hakatakse vene keeles õpetama ka mõnd loodusainet.

"Järgmisel päeval lugesin lehest, et õppimine hakkab (10. klassi astujatale − toim.) toimuma 100 protsenti eesti keeles. Mis päeva jooksul muutus, ma ei tea. Minul tekib volikogu liikmena küsimus, miks pidi linn tegema otsuse kolm munitsipaalgümnaasiumi kinni panna, et avada riigigümnaasium, kus saavad õppida eesti põhikooli lõpetajad, aga enamik vene koolide õpilasi ei saa?" märkis Vladimirova. 

"Kohtla-Järve linna mure on, et iga õpetaja saaks töökoha ja iga õpilane hariduse, mis vastaks tema huvidele ning võimetele," ütles Ahtme gümnaasiumi direktor, linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Svetlana Skorobogatova. 

Mis on tema juhitud kooli õpilaste huvides? "Saada kvaliteetne haridus, et õppida edasi kõrgkoolis," vastas Skorobogatova. Mis keeles? "Meie hinnangul selles keeles, milles nad tulid õppima ja on ettevalmistatud."

Fookuses õpilased

Ministeeriumi kantsler Mart Laidmets leidis, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õnnestumiseks on vaja töörahu.

"Kui täna oleme läbirääkimisi pidanud eelkõige linna- ja koolijuhtidega, siis nüüd võtame fookusesse õpilased. Peame lähtuma iga õpilase individuaalsetest võimetest ja vajadustest, mille väljaselgitamine on praegu ülesanne number üks," ütles ta.

Kantsleri sõnul peab olema valmis selleks, et tagada igale õpilasele tema arengut toetav lahendus, mis tähendab, et ei ole mõistlik jääda kinni loosungitesse, kas kõik eesti keeles või mitte midagi. "Kuigi loomulikult on kaugem ja peamine eesmärk ühtluskool ning suurepärane eesti keele oskus kõikidel õpilastel."

Laidmets lisas, et tegu on väga olulise õppeasutusega Ida-Virumaal, mistõttu ei saa tegutseda kiirustades ega lasta end emotsioonidest kaasa viia. "Peame ära kuulama kõik asjaosalised ja tuginema ekspertteadmistele."

Kohtla-Järve eesti kogukonna eestkõneleja, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži arendusdirektor Mare Roosileht arvas, et ministeeriumil on viimane aeg kohtuda nii eesti kui ka vene emakeelega õpilaste ja lastevanematega.

"Murelikele vene emakeelega noortele ja nende vanematele tuleb selgitada, kuidas on võimalik tagada eesti keele tugi ning samal ajal pakkuda kvaliteetset haridust, sh reaalainetes. Vajalikud võimalused ja õppemetoodikad on olemas, nendest tuleb rääkida ning seda tuleb teha kiiresti, sest teadmatus on peamine hirmude allikas."

Roosileht loodab, et ministeeriumil on otsusekindlust jätkata valitud kursil, pidades silmas pikemat perspektiivi.

"Eesmärk on koolitada väga heade teadmistega ning riigikeelt valdavaid noori, kes saavad omandada kõrghariduse Eesti ülikoolides, teha karjääri ning panustada tulevikus Eesti majandusse. Kui gümnasist ei oska eesti keelt, on riik rikkunud tema õigusi võrdsetele võimalustele tööturul, hariduses ja kultuuriruumis toimetulekuks. Riigi ülesanne on vastutada eestluse säilimise eest ka Ida-Virumaal," tõdes Roosileht.