Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles, et vähemalt lähiaastatel Kukruse mäge liigutama ei hakata, küll aga jätkatakse uuringuid ning võimalik, et järgmisel euroraha perioodil võetakse see ligemale 10 miljonit eurot maksev töö ikkagi ette.
Kukruse mägi jääb paigale
2. veebruar 2019, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuari hakul ütles Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo, et keskkonnaministeeriumile üle antud eksperdiarvamuses ei andnud geoloogiateenistus arvamust selle kohta, kas mägi tuleks ümber paigutada või mitte; põhiargument on, et andmestikku tuleks juurde saada.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna juhataja Birgit Parmas rääkis toona, et kogu protsessi vältel on informatsiooni järjest juurde tulnud ning kogu seda infot parasjagu töödeldakse, et otsustada, millise stsenaariumiga edasi minna.
Nüüd on keskkonnaminister Siim Kiisler otsustanud, et praegusel euroraha kasutamise perioodil mäge ümber tõstma ei hakata.
Pole mõtet riskida
"Meil ei ole piisavalt infot mäest põhjustatud keskkonnakahjude kohta," põhjendas Kiisler sellist otsust. " Õhureostust on ülivähesel määral, mis sisuliselt ei mõjuta ümbruskonna õhupuhtuse taset. Reostus on põhjavees, aga praegu ei ole lõpuni selge, kas see tuleb mäest. Või kui see tuleb mäest, siis kas see on jääkreostus või reostab mägi ka praegu põhjavett. Eksperdid arvavad eri moodi."
Läheme justkui mingit probleemi lahendama, olemata ise kindlad, millist probleemi me lahendame.
Siim Kiisler
Kiisler leiab, et teadmata täpselt, millist kahju me likvideerima läheme, ei ole mõtet riskida sellega, et mägi pärast sellelt nii-öelda kaane pealt äravõtmist põlema läheb ja seejärel tuleb hakata kõrval olevast asulast elanikke evakueerima.
"Liiati on seal esimese majarivi taga ka lasteaed. Läheme justkui mingit probleemi lahendama, olemata ise kindlad, millist probleemi me lahendame. Ma ei kirjuta sellisele rahaeraldusele alla," ütles minister.
Samas ei välista ta, et jätkuvate uuringute tulemusena on Kukruse mäe jaoks ikkagi lisainvesteeringut vaja.
"On selge, et ka järgmisel, 2021. aastal algaval euroraha perioodil keskkonnavaldkonna rahastus säilib. Millises mahus, ei oska veel öelda, aga kindlasti on need võimalused meil olemas. Praegu kasutame Kukruse mäe jaoks eraldatud raha muude põlevkiviga seotud probleemide lahendamiseks."
Raha jääb Ida-Virumaale
Kukruse mäe jaoks kavandatud 8,2 miljoni euro muudest kasutusvõimalustest rääkides ütles Siim Kiisler, et ministeerium töötab kahe variandiga.
"Üks on Purtse jõe puhastamise projekti lisarahastamine − Erra jõe jaoks on veel miljoneid juurde vaja. See on Purtse projekti teine etapp, mille jaoks me saaksime seda raha kasutada. Teise variandina uurime, kas saaksime seda raha kasutada aheraine kasutuselevõtmiseks − üks projekt on meil plaanis. Seda võimalust tuleb veel täpsustada, struktuuritoetuste puhul on alati vaja kooskõlastada. Seda võin küll öelda, et päris kindlasti kasutame seda Ida-Virumaaga seotud keskkonnaküsimuste lahendamiseks. "
Poolt ja vastu
Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko peab ministri otsust põhjendatuks: "Väga õige, et eriplaneering peatati ja uuringuid jätkatakse. Praeguste teadmiste põhjal ei oska keegi öelda, mis tegelikult juhtub, kui mägi lahti võtta. Me olime selle teadmatuse pärast väga mures, sest isegi keskkonnamõju hindamine ei andnud vastuseid. On ainult hea, et edasi uuritakse; meie arvates võiks uuringutesse kaasata ka teadlasi väljastpoolt Eestit."
Kukruse mäe projektiga algusest saati seotud olnud endine Kohtla vallavanem, nüüd Toila vallavolikogu liige Etti Kagarov pole ministri otsusega sugugi rahul.
"Probleem lükatakse lihtsalt määramatusse," nentis ta. "Iga inimene tunneb, et see mägi haiseb, on selge, et mäe all on põhjavesi reostunud. Minu arvates on vastutustundetu, et olukorrale ei otsita lahendust, vaid suunatakse selle jaoks planeeritud raha ei tea kuhu. "
Uuringute jätkamise kohta ütles Kagarov, et seda mäge on mitmel moel ikka juba väga palju uuritud.
"Me võime uurima jäädagi; nii palju kui on eksperte, on erinevaid arvamusi − kahju, et nad üksmeelele ei jõua. On selge, et see probleem vajab ikkagi lahendamist."