Vallajuhi jutt Jõhvi võimalusest linnaks saada ei vasta tõele

Kolm nädalat kestnud rahvaküsitlus jättis jõhvilased külmaks ja kukkus läbi, kuid vallale läks aktsioon maksma ligi 7000 eurot. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi vallavanema Martin Repinski väited, et praegused seadused võimaldavad Jõhvi vallal muuta omavalitsusüksuse liiki linnaks ilma kellegagi ühinemata, ei vasta tõele − seda kinnitab ka Põhjarannikuga suhelnud kõrgete riigiametnike jutt. 

Pärast seda kui kolm nädalat kestnud rahvahääletus Jõhvi valla ümbernimetamiseks linnaks sel nädalal nurjus, kuna ei saavutanud vajalikku osalusprotsenti, kinnitas vallavanem Martin Repinski, et kavatseb sellest hoolimata teha volikogule ettepaneku algatada omavalitsusliigi muutmise protseduur. Repinski lükkas tagasi väited, et praegu kehtivad seadused ei võimalda seda muul teel kui teise omavalitsusega ühinemise käigus.  "See ei vasta tõele,"  teatas Repinski.

Repinski arusaam seadustest 

"Seadusandlust muutes on võimalik seda igal juhul teha. Praegu on öeldud, et võib muuta staatust, kui ühinetakse kellegagi. Aga seal ei ole öeldud, et ei tohi muuta, kui omavalitsus jääb endiselt samaks haldusüksuseks, kui omavalitsus otsustab ja rahvas hääletab," sõnas ta. Repinski lisas, et volikogu saab sellekohase otsuse teha ja siis edastada selle otsustamiseks vabariigi valitsusele. 

Küsimusele, millisele õigusnormile tuginedes saaks niisama praegu Jõhvi omavalitsuse nimeliiki muuta, vastas Repinski, et ta ei tea, sest pole jurist, kuid juristidega rääkides on talle selgeks saanud, et seda saab teha. "Me ei näe põhjust, miks peaks valitsus sellise otsuse tegemisest loobuma, see võib olla ainult poliitiline otsus."

Kehtivad seadused ei võimalda haldusüksuse liiki muuta jooksvalt, ilma kohalike omavalitsuste ühinemiseta.

Kaia Sarnet

Repinski ütles, et koalitsioon läheb kindlasti omavalitsusliigi staatuse küsimusega edasi, vaatamata sellele, et volikogu määruses kehtestatud rahvaküsitlusest osavõtt jäi alla 20protsendist kriteeriumi.   

Sel nädalal rääkis Janek Mäggi riigikogus, et praegune seadusandlus ei võimalda omavalitsusüksuse liiki Jõhvis muuta, ning kui Põhjarannik sellest kirjutas, ütles Repinski, et minister olla talle väitnud, et tema sõnad on kontekstist välja rebitud. "Rääkisin Janek Mäggiga ja päris nii ta ei öelnud," kinnitas vallavanem. Kui Põhjarannik võttis seepeale Mäggiga ühendust, et täpsustada, mis siis oli tema sõnum ja kas Jõhvi saab praegu omavalitsusliiki muuta, vastas Mäggi: "Minu põhisõnum oli, et muuta saab, kui muuta seadust. Ilma ei saa."

Ka valitsus ei saa otsustada 

Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantsler Kaia Sarnet vastas Põhjaranniku sellekohasele päringule, et Jõhvil pole praeguses olukorras mingit võimalust omavalitsusliigi muutmiseks vallast linnaks. 

"Kehtivad seadused ei võimalda haldusüksuse liiki muuta jooksvalt, ilma kohalike omavalitsuste ühinemiseta. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus reguleerib haldusüksuse liigi muutmist paragrahvis, mis reguleerib valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmist ehk ühinemist või liitumist. Haldusüksuse liigi muutmist saab kohalik omavalitsus taotleda haldusterritoriaalse korralduse ja piiride muutmise menetluses, märkides ühinemislepingus soovitava omavalitsusüksuse liigi," teatas Sarnet.

Küsimusele, kas valitsusel on pädevust lihtsalt omavalitsuse taotlusel selline otsus teha, vastas asekantsler, et haldusüksuse liigi muutmise otsustab lõppastmes kohaliku omavalitsuse üksuse ühinemistaotluse alusel valitsus, kes teeb sellekohase muudatuse valitsuse määrusega kinnitatud haldusüksuste nimistus. "Üksikkorras, st omavalitsuste ühinemise väliselt ei saa valitsus kehtiva Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse järgi otsustada haldusüksuse nime muutmist."

Jõhvi volikogu kiitis eelmisel aastal Repinski ettepanekul heaks menetluse algatamise ja rahvaküsitluse korraldamise Jõhvi haldusüksuse liigi muutmiseks vallast linnaks.

6.-26. jaanuarini kestnud rahvahääletusel osales 1590 inimest, kellest 69,8% toetas Jõhvi omavalitsusliigi ümbernimetamist linnaks. Ent selgus, et hääletusel osales vaid 13,8 protsenti elanikest, mis tähendab, et volikogu rahvaküsitluse korraldamist reguleerivast määrusest lähtudes ei saa rahvaküsitlust lugeda toimunuks. 

Repinski ütles pärast seda Põhjarannikule, et kavatseb kõigele vaatamata minna volikogu ette ettepanekuga muuta määruses rahvaküsitluse osalusprotsendi kriteeriumi ja tagantjärele siiski pidada hääletust õnnestunuks. "Inimesed on hääletanud ja see ei ole hea, kui anname signaali, et ei arvestata nende 2/3 hääletamas käinute arvamust," sõnas ta.  

Opositsioon on seoses rahvaküsitlusega süüdistanud Repinskit endale valla kulul riigikogu valimiskampaania tegemises. Küsitluseks lasi vallavanem teha trükiseid, millel kutsuti üles osalema rahvahääletusel ning kus oli ka suur Repinski pilt. Tema väitel maksis ta trükkimise kulud lõpuks ise kinni. Valla finantsosakonna andmetel läks rahvaküsitluse korraldamine vallale maksma 6960 eurot.