Narvas käärib konflikt linnapea ja volikogu vahel

Narva volikogu sisulise liidri Aleksei Voronovi ja linnapea Tarmo Tammiste suhted on olnud jahedad juba pool aastat. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Narva linnapea Tarmo Tammiste ja linnavolikogus võimulolev fraktsioon  on eri meeltel kultuuripealinnaks kandideerimise rahastamise osas ning ei saa välistada, et see lahkheli võib viia ka linnapea ametist tagandamiseni.

Tarmo Tammiste pole rahul sellega, kuidas volikogu kultuuripealinna lõpptaotluse ettevalmistamise rahastamisotsusega venitab, ning lubas volikogule esitatavale sadade linnaelanike allkirjadega pöördumisele kindlasti ka ise alla kirjutada.

Esmaspäeval edastas jaanuaris tekkinud ühiskondlik liikumine #myNarva2024 linnavalitsusele sadade linnaelanike allkirjadega pöördumise, mille eesmärk on tõmmata tähelepanu Narva võitlusele Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitli nimel. Pöördumine on suunatud eelkõige Narva volikogu liikmetele ja komisjonidele.

Kodanikuliikumine #myNarva2024 ja allkirjade kogumise kampaania said alguse pärast jaanuarikuist uudist, et Narva volikogu kärpis 2019. aasta eelarvet vastu võttes kultuuripealinna taotluse koostamise eelarvet loodetud 210 000 eurolt 75 000le.

"Me pole pärast jõule suhelda õieti saanudki," Tarmo Tammiste suhetest volikoguga.

Linnavõimudele edastatud pöördumises nõutakse "tagada piisavad ressursid meie linna seni kõige ambitsioonikama rahvusvahelise projekti edukaks elluviimiseks; kodanike maksimaalset kaasamist ettevalmistusprotsessi aktiivsesse osalemisse; arusaama, et töö nõuetekohasel korraldamisel on kandideerimise protsess iseenesest positiivne linna ja piirkonna arengu jaoks ning seega on taotluse ettevalmistamise kvaliteet ülioluline".

Et pöördumine ametlikult rahvaalgatuse staatuse saaks, peab sellele alla kirjutama vähemalt üks protsent kohalikest valijatest. Arvestades, et pöördumisel on juba peaaegu tuhande inimese elektrooniliselt ja käsitsi antud allkirjad, on minimaalne vajalik hulk koos. Seda kinnitasid linnapea Tarmo Tammiste ja linnasekretär Ants Liimets.

Ka linnapea annab allkirja

Omavalitsusel on rahvaalgatuse menetlemiseks seaduse järgi aega kuni kolm kuud alates selle kättesaamisest.

"See on eetika küsimus: seda arutatakse kas linnavolikogu lähimal istungil veebruaris, märtsis või siis aprillis − seda otsustab volikogu juhatus. On selge, et kui see tuleb arutusele aprillis, siis ei olegi enam midagi arutada − rong kogub kiirust ning iga mööduv päev on kaotatud aeg," kommenteeris Tammiste.

Ta lisas, et tema ise pole algatusele veel allkirja andnud, kuid teeb seda kindlasti. "Siin ma neutraalseks jääda ei saa."

Vastates Põhjaranniku küsimusele, kuivõrd keeruliseks on see teema tema ja volikogu juhatuse suhted ajanud, sõnas Tammiste, et ei oska seda öelda. "Me pole pärast jõule suhelda õieti saanudki," tunnistas ta.

Kultuuripealinna projekt "Narva 2024" on Tammiste meelest praegu linna jaoks kõige tähtsam küsimus. "See on meie võimalus tulevikuks, et elu linnas muuta."

Narva linnavolikogu juhatuses ei osatud eile öelda, millal narvalaste pöördumist arutama hakatakse. Volikogu esimees Irina Janovitš andis teada, et nägi seda kirja siis, kui see oli ilma allkirjadeta, allkirjadega pöördumine aga pole veel saadikuteni jõudnud.

"Ma ei saa seda kommenteerida, enne kui ma pole sellega tutvunud," sõnas Janovitš.

Linnavolikogu fraktsiooni Kodulinn Narva esimees Aleksei Voronov ütles, et on allkirjade kogumisest vaid kuulnud, kuid pikemalt sel teemal rääkida ei soovinud, tuues põhjenduseks lähetuses viibimise.

Narva volikogu on ettearvamatu

Allkirjade kogumise kampaaniale reageeris Narvas paiknev metallitöötlusettevõte Fortaco Estonia. Firma teavitas oma Facebooki lehel, et pole Narva tuleviku suhtes ükskõikne ning on seepärast otsustanud eraldada linnale osa taotluse koostamiseks puudu olevast rahast.

"Linna osalemine projektis "Narva − Euroopa 2024. aasta kultuuripealinn" on strateegiliselt tähtis ning võimeline muutma linna mainet paremuse poole, avama selle kultuurilist ja hariduslikku potentsiaali, tagama majanduskasvu, kasvu sotsiaalvaldkonnas, luues soodsa pinnase linna pikaajaliseks arenguks," teatas Fortaco Estonia.

Tarmo Tammiste sõnul pole see ainus firma, kes on valmis linna võitluses kultuuripealinna tiitli nimel rahaga toetama. Ent tema sõnul tuleks sponsoriraha vastu võtta ettevaatlikult, kuna sündmuste edasine kulg tundub esialgu ebaselge.

"Ma ei kahtlegi, et kui me jõud kokku võtame, siis paneme kokku hea programmi ning oleme sügiseks valmis seda kultuuripealinna valimise konkursi teises voorus kaitsma. Oletame, et Narva võidab. See tähendab, et 2020. aastal tuleb meil linnaeelarvest eraldada enam mitte 300 000 ja isegi mitte 500 000 eurot, vaid mitu miljonit. (…) Ent arvestades, kuidas see protsess praegu kulgeb, ei taha ma ettegi kujutada, kuidas Narva linnavalitsus küsib näiteks kolm miljonit, linnavolikogu aga annab vaid 300 000 eurot − mis siis saab?!" küsis Tammiste retooriliselt.

 Tammiste ei järginud enamiku volikogu liikmete eeskuju

Kui tänavu augustis astus enamik Narva volikogu Keskfraktsiooni saadikutest parteist välja, olles solvunud selle üle, et partei juhatus nõudis kaheksa korruptsioonikahtlustuse saanud saadiku taandumist volikogust, siis Tarmo Tammiste jäi Keskerakonna liikmeks edasi ja kandideerib ka riigikogusse.

Linnavalitsuse ja volikogu vahel on erimeelsused ka punamõrtsukate Daumani ja Tiimani tänavate ümbernimetamise osas. Kui linnavalitsus saatis detsembri alguses volikogule eelnõu nende tänavate ümbernimetamiseks, siis volikogu pole seda küsimust siiani istungil arutamiseks võtnud. Mõned saadikud on öelnud, et vajavad täiendavaid tõendeid Daumani ja Tiimani veretegude kohta.  

Pikka aega olid linnavalitsus ja volikogu eri meeltel ka Narva muuseumi rahastamise küsimuses.