:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/02/13/11784833t1h63f7.jpg)
Keskkonnaministeeriumi poolt ajakohastatud ülejujutuse riskiga piirkondade nimekirja ei arvatud seekord ühtegi paika Ida-Virumaal.
Ida-Virumaad üleujutused enam ei ohusta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakohastatud hinnangu koostamiseks analüüsiti eelnevalt viimase kuue aasta üleujutusi. Varasemasse nimekirja lisandusid Sindi linn ja Raasiku alevik.
Kuni 2014. aastani kuulus üleujutuse riskiga piirkondade nimekirja ka Kohtla-Järve linn seoses 2003. aastal toimunud üleujutusega, mis oli põhjustatud vihmaveest ja tõrgetest sademeveekanalisatsioonis.
Keskkonnaministeerium tõdes üleujutusega seotud riskide hindamise seletuskirjas, et sademeveesüsteemi puudulikkusest põhjustatud üleujutust ei liigitata üldjuhul riskide hindamisel oluliseks, sest selliseid üleujutusi on võimalik vältida, kasutades selleks sobivaid tehnilisi lahendusi. Arvestades 2003. aastal toimunud üleujutuse ulatust, kinnitati Kohtla-Järve tookord erandina riskipiirkonnaks.
Keskkonnaministeerium tellis tookord üleujutusega seotud riskide hindamise ajakohastamise käigus analüüsi, mille eesmärk oli kaardistada Kohtla-Järve linna Järve linnaosa täpsemad üleujutusohuga alad ning pakkuda välja sobivaimad meetmed, mis vähendaksid Kohtla-Järve linnas esinevaid riske. Töö käigus modelleeriti Järve linnaosa sademeveetorustike vee läbilaskevõime.
"Modelleerimise käigus ei tekkinud riskipiirkonna piires üleujutusi. Probleeme esineb torustike eesvooludes, aga pärast 2003. aasta erakordset üleujutust on olukord paranenud," oli ministeeriumi selgitus, miks Kohtla-Järve 2014. aastal nimekirjast välja arvati.
Lisainfot üleujutusega riskiga piirkondade kohta saab lugeda keskkonnaministeeriumi veebist.