"Seltsimees laps" pälvis 31. Virumaa kirjandusauhinna

Leelo Tungal: "Ainsa lapsena pidin palju vanainimestega koos olema ja nende jutte kuulama, võib-olla neidki, mida nad poleks tahtnud minu kuuldes rääkida. Mul on sõjajärgsest ajast palju mälestusi ja detaile. Ettevõtmine oli raske, sest kõik olnu meenus − ka tollane hirmu- ja ohutunne, mis kolme ja poole aastasel lapsel oli." Foto: Konstantin Sednev

Kolmapäeval valis Virumaa kirjandusauhinna žürii üheksa kandidaadi seast välja tänavuse laureaadi. Selleks osutus Leelo Tungla teos "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa", mille ainetel on tehtud ka praeguseks palju auhindu kogunud film.

Lääne-Virumaa keskraamatukogus kokku saanud žürii valis kohapeal lõppvooru Anti Saare "Mina, Milda ja meister Michel", Joonas Sildre "Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist" ning Leelo Tungla teose "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa".

Tihe rebimine  

Kaks esimest raamatut paistavad silma oma vormi poolest − "Graafiline romaan" tähendabki koomiksit.

Virumaa kirjandusauhinna staažikaim liige Ilme Post nimetas kandidaatide jõukatsumist pingeliseks ning võistelnud teoseid väga erinäoliseiks.

"See teeb žürii töö huvitavamaks. Tuleb palju rääkida, üksteist veenda. Lõpuks jõuti päris rahuliku lahenduseni. "Seltsimees laps" on jupike Eesti ajaloost. Kuna tähistasime äsja oma riigi sajandat sünnipäeva, sobib see samuti meie lehekülgi avama ja iseloomustama − hingeline raamat.

Minu teine eelistus oli Arvo Pärdist kõnelev teos − meeldib, et meie raamatulaual on ka midagi ebastandardset, teise nurga alt vaatavat. Teise nurga alt pidi vaatama ka Pärt, et oma tintinnabuli leida. Kõik nominendid on midagi pakkunud," ütles Post.

TRILOOGIA "SELTSIMEES LAPS"

Leelo Tungla triloogia "Seltsimees laps" koosneb raamatuist "Seltsimees laps", "Samet ja saepuru" ning "Naisekäe puudutus".

Väikese Leelo ema on valesüüdistuse alusel viidud kaugele Siberisse ning tüdruk kasvab isa ja teiste sugulaste hoole all. Kõigest hoolimata on 1950ndate alguse lapsepõlv ikkagi lapsepõlv ning raskematelgi hetkedel on argipäevas oma nalja, muusikat ja teisi inimesi. Pidevalt saadab peret ema tagasituleku ootus, kuid selleni kuluv aeg on pikk-pikk...

Laureaadiks osutunud romaani autor Leelo Tungal ütles auhinnast kuuldes, et see on talle rabav üllatus, sest ta ei teadnud isegi, et tema teos on nomineeritud.

Autor leiab loomuliku olevat, et film "Seltsimees laps", mille autor on Moonika Siimets, leiab suurema publikumenu kui romaan, mille põhjal see vändatud on.

Hinge pealt ära 

"Siiski on romaanil ja filmil üpris palju erinevusi, aga olen ekraani-tulemusega väga rahul. Kirjutama asudes oli eesmärk lugu südame pealt ära rääkida. Juba ülikooli ajal alustasin selle jäädvustamist − esmalt poeemi vormis. Õnneks pole seda katsetust isegi säilinud. Arvan, et tegin ennast seal kangelaseks − nagu noor inimene armastab kannatada. Lugu oli hinge peal, aga mu ema ei tahtnud vanuigi seda aega meenutada.

Ainsa lapsena pidin palju vanainimestega koos olema ja nende jutte kuulama, võib-olla neidki, mida nad poleks tahtnud minu kuuldes rääkida. Tollal polnud ju televiisorit − nutitelefonist rääkimata −, siis kuulati üksteist. Mul on sõjajärgsest ajast palju mälestusi ja detaile. Ettevõtmine oli raske, sest kõik olnu meenus − ka tollane hirmu- ja ohutunne, mis kolme ja poole aastasel lapsel oli," rääkis Tungal Põhjarannikule.

Äsja tunnistati Leelo Tungal pikaajalise väljapaistva tegevuse eest riikliku kultuuri elutööpreemia vääriliseks. Varem on ta pälvinud ka Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna (2015).

Virumaa kirjandusauhinda annavad välja Ida- ja Lääne-Virumaa omavalitsuste liit. Esimene auhinna laureaat oli 1988. aastal Jaan Krossi "Wikmani poisid" ning eelmise pälvis Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan".