Salapärast järvekonna on leitud üksnes Narvas

Isaslooma tumehallid kõlapõied on kindel tundemärk, et tegemist on järvekonnaga.

FOTO: WOUTER DE VRIES

Narva on võõrliikide poolest rikas linn: üksnes seal on Eestis leitud unimudilat, marmorvähki ja järvekonna; kõik kolm on meie loodusesse jõudnud inimese kaasabil.

Vaata videot NARVA ja INGLISMAA järvekonnadest.

Unimudilad leiti Narva veehoidlast ja selle kõrval asuvast tiigist esimest korda 2005. aasta suvel.

Marmorvähk leiti Narva veehoidlast mullu kevadel.

Järvekonna olemasolu Narva linnas kinnitas ekspert 2013. aasta suvel.

Need kolm on võõrliigid, keda Eestis üheski teises paigas pole kohatud.

Järvekonna puhul seda viimast küll päris kindlalt väita ei saa, kui ajas tagasi vaadata.

Tartumaa järvekonnadele pole tõestust

Möödunud sajandil räägiti, et järvekonnad elavad Tartumaal Raadi kandis.

"Arvatakse, et mõisnikud tõid nad endaga kaasa või lasid Saksamaalt saata, neile oli see omane ja kodukanti meenutav liik. Mõisate juures olid ju uhked pargid ja tiigid, Raadi mõisa juurde tiiki olevatki neid konni toodud. Aga ega keegi täpselt ei tea, kas see oli järvekonn või  hoopis tiigikonn või veekonn − need kolm liiki on üsna sarnased," räägib Eesti parim kahepaiksete tundja, Tartu ülikooli teadur Riinu Rannap.

1930. aastatel Eestis kahepaikseid uurinud Tartu taustaga zooloog Hans Kauri igatahes väitis, et tema pole Eestist üldse järvekonna leidnud. Peeter Ernits, kes enne ajakirjanikuks ja poliitikuks hakkamist kahepaiksetega tegeles, kirjutas 1980. aastate kohta, et Tartu kandis pole ta järvekonna leidnud.

Sajandivahetuse eel kinnitas zooloog Matti Masing, et leidis järvekonna Tartus Supilinna tiikides.

"Ta leidis sealt väidetavalt järvekonna väikseid äsjamoondunud isendeid ja määras nad ainult morfoloogiliste tunnuste järgi − mõõtis joonlauaga jala pikkust näiteks. Tegelikult võivad veekonnal − neid Tartu ümbruses on − esineda sellised hiigelsuured isendid, nagu triploidid. Nii et need võisid olla hoopiski veekonnad," räägib Rannap, et geneetiliselt on roheliste konnadega suur segadus ja tänapäeval määratakse neid liike DNA alusel.

Rannapi sõnul  on ka selliseid tundemärke, mille järgi saab täiskasvanud konni täiesti kindlalt määrata − näiteks järvekonnal isasloomade tumehallid kõlapõied −, aga äsjamoondunud ehk äsja kullesestaadiumi lõpetanud konnade määramine on väga keeruline.

Rannap ei välista, et nii Raadil kui Supilinnas võib olla olnud järvekonni, faktilist tõestust sellele aga tema sõnul ei ole.

Narvas kindlasti olemas

2013. aastal tegid teadlased keskkonnaameti tellimusel roheliste konnade inventuuri.

Üks arvukatest Narva kandis leitud järvekonnadest.

FOTO: WOUTER DE VRIES

"See oli ühekordne aktsioon, tavaliselt tegeleme teiste  liikidega," ütleb Riinu Rannap.  "Eesmärk oli teha kindlaks roheliste konnade täpsem levik Eestis. Neil on omapärane levikumuster; näiteks tiigikonna on Lõuna-Eesti paksult täis, Kesk-Eestis on teda oluliselt vähem ja Põhja-Eestis ainult üksikutes kohtades. Veekonna on Peipsi rannikul, Tartus Emajõe vesikonnas ning  Pärnu lahes ja selle ümbruses − vahepeal teda üldse ei ole."

Inventuuri tegema kutsuti appi  Wouter de Vries, roheliste konnade ekspert Hollandist.

Tartu ümbruses järvekonna ei leitud.

Leiti hoopis Narvast.

"Meil oli Narva kalameestelt saadud info, et seal on nähtud suuri rohelisi konni," räägib Rannap, et varem polnud Narva roheliste konnadega seoses üldse jutukski olnud.

"Selle info põhjal saatsime oma Hollandi eksperdi Narva kontrollima, millise rohelise konna liigiga seal tegemist on. Eeldasime, et tõenäoliselt on veekonn − Piirissaarel ja Peipsi ääres teda on, ju siis on seal ka. Me üldse ei oodanud seal järvekonna leiduvat, nii et üllatus oli suur."

Seega on Narva teada olevalt ainuke koht, kus järvekonna olemasolu on teaduslikult tõestatud. Tegemist oli täiskasvanud isenditega, kelle liiki saab päris kindlalt määrata. Kokku leiti neid üheksas kohas äärelinnas ja suvilapiirkonnas.

Oht teistele konnadele

Kuidas järvekonnad Narva kanti sattusid, võib vaid oletada.

"Kohalikud elanikud on rääkinud sellist juttu, et eelmise sajandi 70. või 80. aastatel olevat neid konni mingi hulk Ivangorodisse toodud ja tõenäoliselt sattusid selle lainega mõned ka Narva. Võimalik, et narvalased on neid ka ise oma suvilate tiikidesse toonud. Küllap nad on sealkandis ikka juba pikemat aega olnud, aga varem pole keegi neid uurinud ega teadnud otsidagi," arutleb Riinu Rannap.

Teisi rohelisi konni − veekonni ja tiigikonni − pole Narva kandis üldse. Kas neid ei ole seal olnudki või on järvekonn nad sealt välja söönud?

Järvekonna elupaik Narvas.

FOTO: WOUTER DE VRIES

"Šveitsis ja Venemaal on dokumenteeritud näiteid, kuidas järvekonna mingisse piirkonda levimise või toomise tagajärjel − Venemaal on inimesed teda päris palju ühest kohast teise viinud − on teised rohelised konnad sealt piirkonnast ära kadunud. Teiste liikide kohta ei olnud näiteid, et mõjuks ka rabakonnale või rohukonnale, aga just needsamad veelised konnad on ohustatud."

Keskkonnaministeeriumi võõrliikide spetsialist Merike Linnamägi toob esile kaks järvekonnadega seotud ohtu.

"Kuna ta on hästi veeline konn − teised rohelised konnad käivad veekogus ainult sigimas, tema on seal varakevadest hilissügiseni − ning suur ja võimas konn, siis mõjub ta teistele juba oma röövlusega. Ta võib süüa teisi konni, veeselgrootuid, nagu kiilivastseid ja mardikaid. Kui ta on väga arvukas, siis ilmselt neis veekogudes väga palju muud ei ela.

Teine oht tuleneb sellest, et veekonnad omavahel järglasi ei saa, vaid peavad selleks paarituma tiigi- või järvekonnaga ning tulemuseks on veekonnad. Kui ühes koosluses elavad vee- ja tiigikonnad, siis püsivad mõlemad liigid tasakaalus, sest tiigikonnad paarituvad ka omavahel. Kui lisandub suurem ja võimsam järvekonn, kes sigib mõlema liigiga, siis veekonnaga ei juhtu midagi, aga tiigikonn kipub ära kaduma."

Kaitsealune võõrliik

Järvekonn on Eestis võõrliik.

Järvekonn kuulub kaitsealuste liikide kolmanda kategooria nimekirja.

Kuidas sellist vastuolu seletada?

"Jah, see on vastuoluline," nõustub Riinu Rannap. "See kaitse on jäänuk 1980ndatest, kui veel ei teatud, et ta meil võõrliik on. Nüüd oleks muidugi õige ta kaitsealuste liikide nimekirjast ära võtta, me ju käsitleme teda võõrliigina."

Seda, et järvekonn Narva ümbrusest kaugemale hakkaks levima, pole asjatundjate hinnangul esialgu põhjust karta. Silma tuleb tema elupaikadel igaks juhuks siiski peal hoida.

"Teistesse veekogudesse ta mööda maismaad ei liiguks; liigub siis, kui veekogud on omavahel lähestikku või seotud kraavivõrkude või kanalitega. Või liigutab inimene teda ühest kohast teise," teab Rannap.

"Unimudila levimine on märksa tõenäolisem," märgib Linnamägi.  

Tagasi üles
Back