KAIRI JOHANNES Me ei ole enam ainukesed, kes Narvas vapralt eesti asja ajavad

Copy
Kairi Johannes Narva eesti seltsi logoga. Seinal on pildimälestused seltsi traditsioonilistest üritustest: vabariigi aastapäeva tähistamisest, Vana-Narva ja mõlema suurküüditamise mälestuspäevadest, jaani- ja jõulupidudest, emadepäeva piknikest, taasiseseisvumispäevadest ja muinastulede öödest, emakeele- ja kodanikupäeva viktoriinidest.
Kairi Johannes Narva eesti seltsi logoga. Seinal on pildimälestused seltsi traditsioonilistest üritustest: vabariigi aastapäeva tähistamisest, Vana-Narva ja mõlema suurküüditamise mälestuspäevadest, jaani- ja jõulupidudest, emadepäeva piknikest, taasiseseisvumispäevadest ja muinastulede öödest, emakeele- ja kodanikupäeva viktoriinidest. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Novembris 150aastaseks saanud Narva eesti seltsi hingekirjas on liikmeid kaks korda rohkem kui seltsil vanust. Viimased viis aastat on hoidnud tüüri Kairi Johannes, kelle sõnul on kultuuriseltside mured sõltumata nende asukohast samasugused: liikmeskond vananeb ja noori peale ei tule. Samas on Narvas juurde tulnud neid, kes eesti asja ajavad.

Kui suurejooneline pidu laupäeval tuleb?

Vastavalt võimalustele. Pidu on Rugodivi kultuurimajas, sest eesti majja mahub kõige rohkem 80 inimest, aga peole tuleb 120-130 inimest. Meil on tunniajane kontsert, kus esinevad nii meie tantsurühm Värtnad, eesti kooli ansambel kui ka rahvuskultuuriseltside esindajad. Pärast on Rootsi laud ja simman.

Tagasi üles