Saada vihje

PÕLISNARVAKAS SILVIA ILMENSKAJA Kusagil pole parem

Copy
Pensionipõlves on Silvia Ilmenskaja saanud pühenduda oma südameasjale − kodu-uurimisele. Oma tööelus pidas ta mitu ametit: lihatehnoloogiks õppinud naine on töötanud Narva lihakombinaadis, restaureerimises, pangas, hooneregistris ning Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametis. Ta on juhtinud Narva eesti seltsi ja oli Narva eesti maja viimane tegevjuht.
Pensionipõlves on Silvia Ilmenskaja saanud pühenduda oma südameasjale − kodu-uurimisele. Oma tööelus pidas ta mitu ametit: lihatehnoloogiks õppinud naine on töötanud Narva lihakombinaadis, restaureerimises, pangas, hooneregistris ning Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ametis. Ta on juhtinud Narva eesti seltsi ja oli Narva eesti maja viimane tegevjuht. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Silvia Ilmenskaja armastab vanu maju ja nendega seotud lugusid. Tema enda elus on tähtsat rolli mänginud Vabaduse tänava maja, kus oli tema esimene elukoht ja viimane töökoht − pensionile jäädes töötas vanaproua sama katuse all Narva eesti maja tegevjuhina.

Vabaduse t 20 asuvas majas möödusid Silvia esimesed poolteist eluaastat. 1944. aastal oli seal esialgu kolme õpilasega avatud Narva II keskkool ning tema vanemad töötasid seal õpetajatena. Nende käsutuses oli ka üks kahest kööktoast.

"Teises kööktoas elas vene keele õpetaja Jevgenia Trepova, kes käis mööda varemeid ja keldreid ning hüüdis: "Auuu, kas siin on kedagi?" Ja kui kuskilt kostis hääl või paistis valgus, siis läks selle peale lapsi kooli kutsuma."

Tagasi üles