Elektrijaamad jätsid töötajate lastele võimsa mulje

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektrijaamu sai uudistada nii seest kui väljast, et mastaapidest paremat aimu saada.
Elektrijaamu sai uudistada nii seest kui väljast, et mastaapidest paremat aimu saada. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eelmisel reedel avasid oma uksed Auvere ja Eesti elektrijaam, et lapsed saaksid tutvuda oma vanemate töö ja tegemistega. Kokku osales Eesti kaubandus-tööstuskoja algatuses "Tööle kaasa!" neli Ida-Viru tööandjat.

Eelmisel reedel oli Eesti Energia töötajate lastel eluline koolipäev − Narva elektrijaamad võõrustasid Enefit Kaevanduste, Enefit Solutionsi ja Enefit Energiatootmise töötajate järelkasvu.

Külvatakse uhkustunnet

Sofija Tšertkova ja Ellen Moissejeva sõitsid kohale Jõhvist. Mõlema neiu isad töötavad Enefit Kaevandustes ja maa-alune elu on neile tuttav. Elektrijaamade hiiglaslikud katlaruumid ja turbiinisaalid olid aga teistmoodi võimas vaatepilt. "Ekskursioon on väga huvitav. Elektrijaamades töötamine tundub keeruline ja väga vastutusrikas," arutlesid tüdrukud.

Ekskursandid külastasid Eesti elektrijaama seitsmendat ja kaheksandat plokki ning tuttuut Auvere elektrijaama. Hiljem sõideti veel Balti elektrijaama juurde tuulikuparki kaema.

Kaugem eesmärk on järelkasv. Lähem eesmärk on anda meie töötajate lastele võimalus vaadata, mida nende vanemad päevast päeva teevad.

Natalja Horohordina

"Kolmapäeval oli samasugune päev töötajate lastele Tallinnas," rääkis Eesti Energia välise järelkasvuprogrammi juht Natalja Horohordina. "Põhjus, miks me kaubandus-tööstuskoja algatust toetame, on väga lihtne − järelkasv. See on kaugem eesmärk. Lähem eesmärk on anda meie töötajate lastele võimalus vaadata ja saada ettekujutus, mida nende vanemad päevast päeva teevad ning mis on selle töö tähendus."

Ühtlasi soovitakse külvata lastesse uhkustunnet. 

"Oleme riigiettevõte, millel on strateegiline tähendus, ja selle üle uhked. Soovime, et seda uhkust kannaksid mitte ainult töötajad, vaid ka nende lapsed," lisas ta.

Horohordina sõnul kiitsid lastevanemad algatuse "Tööle kaasa" kohe heaks. "Mõned isegi tõid välja, et see tõstab motivatsiooni, kui saab lastele näidata, mida nad teevad ja kelle heaks nad seda teevad."

Kokku tuli reedel vanematega tööle kaasa 64 last. Neist umbes pooled pääsesid ka õppekäigule. Horohordina selgitas, et ohtuse huvides seati õppekäigul vanusepiiriks 14 eluaastat.

Kuna nii vanemate kui laste huvi oli algatuse vastu suur, kavatseb Eesti Energia seda järgmiselgi aastal korrata. 

"Eelmisel aastal, kui päev "Tööle kaasa!" toimus esimest korda, tegime tagasihoidlikumalt. Kutsusime küll lapsi külla, aga tootmisobjektide uksi ei avanud. Seekord pakkusime välja õppekäigu tootmisesse. Mõtleme, kuidas seda päeva järgmisel aastal veel paremini sisustada. Võib-olla pakume juurde mingeid töötube. Näiteks eelmisel aastal meeldis lastele väga töötuba, kuidas kartulist elektrit saab," märkis Horohordina.

Parem ettekujutus töömaailmast 

Lisaks Eesti Energiale avasid Ida-Viru noortele oma uksed veel kolm tööandjat: Viru vangla, töötukassa Ida-Virumaa osakond ja Sillamäe Maksimarket.

Töötukassa Jõhvi büroos sai "varjutada" vanemaid ja osaleda töötoas.
Töötukassa Jõhvi büroos sai "varjutada" vanemaid ja osaleda töötoas. Foto: Erakogu

Näiteks töötukassa Jõhvi büroosse tuli kohale üheksa last kuuest koolist. Lastele näidati, kui palju on asutuses erinevaid ametikohti. Töötoas sai aga lasta fantaasial lennata ja unistada ametitest, mis võiksid tulevikus olla. Seejärel "varjutas" iga laps oma vanemat. Päev lõppes ühise lõunasöögiga, kuhu kõik töötajad olid küpsetanud suupisteid.

"Lapsed küsisid, miks sellist päeva pole varem tehtud − paljud nägid oma vanema töökohta esimest korda. Pean tunnistama, et see käis ka minu 13aastase lapse kohta," tõdes Jõhvi büroo juhataja Alli Pertel. "Lastel oli tore päev ja sai koolist puududa, aga tegelikult on sellel projektil palju suurem mõte. Lapsed nägid, kui olulist tööd nende vanemad teevad ning kui tähtis on olla aktiivne."

Eelmisel aastal osales programmis 500 tööandjat, 200 kooli ning 1600 õpilast üle Eesti. "Selle aasta statistika alles selgub, sest koolid ja tööandjad saadavad meile tagasisidet järgmiste nädalate jooksul. Ise prognoosisime sel aastal kolmandiku võrra rohkem osavõtjad," ütles Eesti kaubandus-tööstuskoja turundusdirektori kt Maarja Loorents.

Algatuse eestvedaja, kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht Liisi Hansen rõhutas, et noortele tööelu tutvustamine ning praktiliste kogemuste andmine on tõhusaim viis, kujundamaks arusaama, millised ametikohad ja ettevõtted praegu Eestis tegutsevad.

"See on üheks eelduseks, et lapsel tekiks ettekujutus töömaailmas toimuvast ning ta saaks juba varakult ülevaate mitmesugustest võimalustest. Kõik see aitab teha teadlikumaid valikuid ja paremini mõista, mis valdkond teda tulevikus võiks üldse huvitada."

Hansen lisas, et "Tööle kaasa!" ei tähenda lihtsalt koolist vaba lõbusat päeva vanema töö juures. Selle eesmärk on noorele töö ja töökeskkonna tutvustamine ning võimaluse korral ka tööülesannete täitmine.

Kaubandus-tööstuskoja partnerid algatuses "Tööle kaasa!" on Innove, haridus- ja teadusministeerium ning töötukassa. Projekti toetab ka hasartmängumaksu nõukogu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles