Anna Babanova: "Norilsk on minule Venemaa võrdkuju"

Anna Babanova: "Nagu räägib üks ungarlasest vang − muuseumis on see talletatud −, et kõigepealt surevad vaprad, seejärel need, kes neid reetsid, siis need, kes lipitsesid ülemuste ees. Jäävad vaid küünikud, aga nemadki surevad hiljem põlastusest." Foto: Aleksand Haritonov

Eile näidati Vaba Lava Narva teatrikeskuses video vahendusel Norilski draamateatri dokumentaallavastust "Oota mind, ma tulen tagasi", mis kõneleb omaaegsetest Norilski Gulagi laagritest ja seal tegutsenud agitbrigaadidest. Põhjarannik kohtus Norilski draamateatri kunstilise juhi Anna Babanovaga, kes on selle lavastuse autor.

Kuidas sattusite sellisesse paika nagu Norilsk?

Lõpetasin Moskvas GITISe [Venemaa teatrikunsti instituut] Leonid Heifetzi kursusel. Praegu esimest korda Eestis viibides sain teada, et siinseid omaaegseid näitlejaid on needsamad pedagoogid õpetanud: Gnebel, Popov jt. Mul on sama kool! Hiljem suundusin teiseks lavastajaks Omski draamateatrisse, kus [Vene teatri legendaarne ideoloog] Oleg Lojevski pakkus võimalust Norilski teatriga tutvuda. Veel tutvusin Krasnodari teatriga, aga Norilski teater meeldis mulle väga ja sestap sõlmisin nendega kolmeaastase lepingu. Meeldis teater ise, meeldisid tsehhid, lava − veendusin, et seal on kord, kõik töötab − ja meeldis atmosfäär. Nüüd töötangi seal 2012. aastast.