Rotid tunnevad end Sillamäe muuseumis mõnusalt

Irina Kiviselg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sillamäe muuseumi uued asukad tähistasid ülemaailmset nukuteatripäeva.
Sillamäe muuseumi uued asukad tähistasid ülemaailmset nukuteatripäeva. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Paljud koolilapsed kiirustavad neil päevil Sillamäe muuseumisse, et tutvuda sealsete uute asukate − rottidega. Muidugi mitte tavaliste, vaid muuseumirottidega, kes on lastele ette valmistanud muuseumi saale tutvustava põneva ekskursiooni.

Milleks muuseumis üldse käia? Kellel on vaja vanu ja sageli ka üsna imelikke esemeid? Mida peidavad endas kolletunud raamatulehed? Nendele ja paljudele teistele küsimustele vastavad uued muuseumielanikud − Rotiemand ja väike vilgas Rotipoeg −, kelle on välja mõelnud ja ellu äratanud Sillamäe muuseumi töötajate ammune sõber, näitleja ja lavastaja Irina Marjapuu. Ühes muuseumi töötajatega on nad loonud 40 minutit kestva muinasjutuetenduse "Võlujäljed", mille esietendus tekitas vaimustust nii väikestes kui ka täiskasvanud muuseumikülastajates.

Ühte muuseumisaali oleks otsekui võluväel ilmunud must kabinet, kus leiabki aset kogu see teatritegevus, mida looma ajendasid muuseumi püsiekspositsioonid. Rekvisiitidena kasutatakse uues etenduses muuseumifondi kuuluvaid esemeid, näiteks 1903. aastal meisterdatud riidekirstu, puidust triikrauda, vokki, vana radioolat ja paljut muud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles