Jõhvi raamatukogus toimub avalik intervjuu spordilegend Enn Sellikuga

Põhjarannik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti legendaarne pikamaajooksja Enn Sellik.
Eesti legendaarne pikamaajooksja Enn Sellik. Foto: Peeter Lilleväli

Neljapäeva, 28. märtsi õhtul leiab Jõhvi keskraamatukogus aset avalik intervjuu maailma parimate pikamaajooksjate hulka kuulunud Enn Sellikuga.

Iisakust pärit Selliku võimetest kõneleb asjaolu, et tema nimele kuuluvad tänaseni Eesti rekordid 5000 (13.17,2, Podolsk 1976) ja 10 000 meetris (27.40,61, Praha 1978). Niisiis on Selliku rekordid püsinud 40 aastat!

Mullu, kui tema joostud 10 000 m Eesti rekord selle ümmarguse numbrini jõudis, ütles ka olümpiavõitja Lasse Virenist jagu saanud spordilegend ajakirja Jooksja jooksuportaalile, et tähistas seda sündmust tütrega, kes on rekordiga ühevanune. "Minu nimel olev 5000 meetri Eesti rekord 13.17,2 jääb kindlasti püsima vähemalt sajaks aastaks," märkis Sellik. "10 000 meetri rekordit on lihtsam ära lüüa, sest 27.40,61 ei ole nii võimas aeg. Küll need andekad jooksjad ükskord sünnivad ja selle ületavad. Arvan, et oma paarkümmend aastat läheb veel aega."

Hiljuti ilmus Tiit Karuksi ja Allan Aani sulest raamat "Jooksja. Enn Selliku lugu", mis räägib Selliku pürgimisest tähtede poole NSV Liidu ebaõiglase ja armutu spordisüsteemi kiuste ning tema pikki aastaid kestnud usalduslikust ja tulemuslikust koostööst treener Manfred Tõnissoniga. Sellik kõneleb ausalt ka toonase punaimpeeriumi tippspordi räpastest tagamaadest ja igapäevasest nõukogude tegelikkusest.

Raamatut "Jooksja. Enn Selliku lugu" on võimalik raamatukogus toimuval kohtumisel osta ning saada sinna spordilegendi autogramm. Enn Sellikut intervjueerib kell 17.30 algaval kohtumisõhtul Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev. Kohtumisele tuleb ka raamatu üks autoritest Allan Aan.

Samal päeval kell 15 kohtub Enn Sellik lugejatega Iisaku raamatukogus. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles