Mravinski-nimeline festival rõhutab Peterburi ja Eesti sidet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Narva linna sümfooniaorkestri dirigent ja Mraviniski-nimelise muusikafestivali kunstiline juht Anatoli Štšura lubab festivali lõppkontserdile tulijaile unustamatuid elamusi.
Narva linna sümfooniaorkestri dirigent ja Mraviniski-nimelise muusikafestivali kunstiline juht Anatoli Štšura lubab festivali lõppkontserdile tulijaile unustamatuid elamusi. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

24. märtsist 30. aprillini toimub XXV rahvusvaheline Jevgeni Mravinski nimeline muusikafestival. Enamik juubelifestivali kontserte on Narvas, Sillamäel ja Narva-Jõesuus juba toimunud, kuid sellest hoolimata on muusikahuvilistel endiselt võimalus festivalist osa saada: 13. aprillil kell 19 esineb Narvas Geneva kontserdimajas kuulus kollektiiv, rahvusvaheliste konkursside ja festivalide laureaat, Igor Gribkovi juhendatav Peterburi televisiooni ja raadio lastekoor. Juubelifestivalile paneb 30. aprillil kell 18.30 punkti Kohtla-Järve kultuurikeskuses toimuv Narva linna sümfooniaorkestri kontsert.

1995. aastal algatatud rahvusvahelist muusikafestivali korraldatakse 20. sajandi silmapaistva dirigendi ja professori Jevgeni Mravinski mälestuseks. Festivali kunstilise juhi, Narva sümfooniaorkestri dirigendi Anatoli Štšura sõnul on tänavuse festivali programm vaatemänguline ja väga mitmekesine.

"Vanamuusikast nüüdisaegseni," rõhutas ta. "Juubelifestivali kava koostades oli meile oluline tuua esile Peterburi ja Eesti sidet. Jevgeni Mravinski armastas Eestit väga: viimased 30 aastat oma elust veetis ta kõik suved siin. Tahtsimegi näidata seda sidet, neid sõprussuhteid."

Aastakümneid hiljem

Narva sümfooniaorkester pole Kohtla-Järvel kontserte andnud ligi kakskümmend aastat. Ent pärast Peterburi löökpillide ansambli MarimbaMix silmipimestavat edu möödunud aastal lubas Anatoli Štšura, et Mravinski-nimeline festival tulevikus kaevurilinnast enam kaarega mööda ei lähe, seda enam, et Kohtla-Järve kultuurikeskuse kollektiiviga on välja kujunenud suurepärane koostöö. Ning see lubadus sai ka täidetud: linlasi ootavad ees uued ning kindlasti sama eredad muusikalised muljed.

Narva orkester asutati 1994. aastal Narva muusikakooli pedagoogide ja vilistlaste kammeransambli baasil ning sai neli aastat hiljem Narva linnavolikogu otsusega Narva linna sümfooniaorkestri staatuse. Sellest ajast peale on orkester tuntust kogunud ka kaugel väljaspool oma linna piire.

Kohtlajärvelastel on vedanud

Ühes Narva linna sümfooniaorkestriga tuleb Kohtla-Järvele Venemaa teeneline kunstnik, Gnessinite-nimelise Venemaa muusikaakadeemia professor, Venemaa loodusteaduste akadeemia tegevliige, Venemaa andekamaid tänapäeva pianiste Juri Bogdanov. Muu hulgas on ta salvestanud 10 CDd, neist ühe, mis koosneb Schuberti teostest, tunnistas Viini Schuberti instituut 1996. aastal maailma parimaks selle helilooja teoste salvestiseks.

"Seda kontserti teistes linnades kuulata ei saa, nii et kõigil, kes leiavad aega Kohtla-Järve kultuurikeskusesse tulla, avaneb ainulaadne võimalus seda väga huvitavat ja mitmekesist kava kuulata," rõhutas Anatoli Štšura.

Kontsert algab Johann Sebastian Bachiga ning jätkub Alfred Schnittke muusikaga. Štšura sõnul on Schnittke muusika esitamine talle alati eriliselt meeldiv, kuna ta tundis seda maailmakuulsat heliloojat isiklikult, käis tal külas ning sai talt õpetussõnugi.

Peale selle kõlab Benjamin Britteni "Lihtne sümfoonia".

"See on ere ja meloodiline, inglise, šoti ja iiri folkloori elementidega muusika − kui palju ma seda ka esitanud poleks, iga kord vaimustab ja üllatab see mind üha uuesti. Mulle tundub see kava eriti põnev ning tahaksin väga näha 30. aprillil saalis peale täiskasvanud asjahuvilise ja -tundliku publiku ka neid, kes pole veel proovinud klassikalise muusikaga tutvust teha.

Kuulen sageli öeldavat, et see pole huvitav, ma ei saa sellest aru... Muusikat mõista polegi võimalik, seda peab tunnetama, ning selleks, et seda tunnetada, peab sellesse süüvima. Kõik minu püüdlused ja kogu see festival on suunatud ka nooremale põlvkonnale.

Meie regioonis on palju muusikakoole ning lapsed õpivad muusikat mängima, ent mulle tundub, et elavat muusikat nad ei kuula ning seepärast pole ka seotud tohutu muusikalise pärandiga. Me näeme neid harva kontsertidel, isegi kui need kontserdid on tasuta. Võin tuua näiteks iseenda: kui minu kirjandusõpetaja poleks meid omal ajal viinud kõikidele kontsertidele, mis meie Venemaa provintsilinnakeses toimusid, siis võib-olla poleks minust kunagi saanud see, kes ma olen praegu," rääkis Štšura.

Tagasi üles