Rahvatantsupidu Ameerika mägedel

Tantsupeo avasid Vaili Viirlaid ja Taivo Aljaste, nende selja taga on 2.a klassi tantsurühm.

FOTO: Andres Mikkor

Päikeselisel 17. aprillil kihab pealtnäha väärikas Kohtla-Järve kultuurimaja seest nagu sipelgapesa. Garderoobis kõlavad elevil hõiked ja naerukilked ning mööda vilksatavad triibulised rahvariideseelikud võtavad silme ees lausa kirjuks.

Rõõmsa sumina sekka tungib vahel mõne vanema noomiv palve peapaela või murumütsi korrastamiseks paigal püsida, kuid pisikestel tantsijatel on jalgade kepsutamisest võimatu hoiduda. Pealtvaatajate tuju ei jää esinejate omale sugugi alla, saali jalutades näen enda ümber vaid ootusärevaid naeratusi. Koridoris kohendavad õpetajad viimase hetkeni tantsulaste põlvikuid ja vöösid.

5.a klassi tantsurühm.

FOTO: Andres Mikkor

Peo alguseks on saal puupüsti pealtvaatajaid täis. Märkan rõõmsa üllatusega, et gümnaasiumi viimast tantsupidu on vaatama tulnud ka mitmed vilistlased. Hetk enne algust kiirustab läbi saali peenutseva valge kübaraga tantsuõpetaja Taivo Aljaste, seab end kõrvaluksest närviliselt piiluva poisterea ette ning tõmbab sügavalt hinge. Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi 53. tantsupidu "Koos kasvades" võib alata!

"Kodulaul" ja "Kodumäng"

Kõlaritest hakkab kostma peomeeleollu ideaalselt sobiv rõõmus muusika, mille põhimeloodia moodustab laste naer. Lavale voolavad keskendunud, pisut ärevil nägudega algklassirühmad. Peagi on esinemisnärv ununenud ja algab lõbus plaksumäng. Õpilaste sekka jalutavad emad-isad ning pidu juhatatakse sisse lõbusa peretantsuga. Järgmisena esitavad mudilased tantsu "Kodulaul", milleta ei möödu vist ükski noorte rahvatantsupidu.

Reet Kukk ja C-rühma tantsijad.

FOTO: Andres Mikkor

Tantsuõpetajad Vaili Viirlaid ja Taivo Aljaste juhatavad peo sisse lühikese tervituskõnega ning seejärel on lava jälle pisikeste tantsijate päralt. Rahvas plaksutab heldinult kaasa teise klassi ülipüüdlikule "Tere" tantsule ning tunnustab mudilasi pika ja valju aplausiga. "Laval polnud üldse hirmus tantsida!" teatab väike esineja Miranda naerusuiselt. Nostalgiahoog jätkub esimese klassi "Kodumängu" vaadates ning mõtted rändavad hetkeks lapsepõlve, kui ise samal laval "kive kokku kandsin" ja maja valmimise üle rõõmustasin.

C-rühm "Soovide valssi" tantsimas.

FOTO: Andres Haabu / Postimees

Äkilise muutuse toovad helgesse õhkkonda "oma õnne sepad", gümnaasiumi noormehed. Vaatajate ees viibutavad rusikaid justkui tõelised 19. sajandi kuubedes külamehed, kellega koos tekib ka endal tahtmine relvad haarata ning sakstele vastu astuda.

"Minu lemmiktantsud ongi meestetantsud," tunnistab 11. klassi noormees Jarkko Liiva, "neis lihtsalt on võimu ja väge!" Tantsukava meenutab ülesehituselt Ameerika mägesid, venides aeglaselt üles ning kihutades kohe hooga alla.

Rühm Järve Neiud pürgib tänavu tantsupeole võimlejatena.

FOTO: Andres Mikkor

Järve Neiud ja "Must madu" 

Suurejoonelisele meestetantsule loob kontrasti õrn neidude rühm Järve Neiud. Tüdrukud torkavad silma juba riietuse poolest: roheline tuunika ja punased retuusid erinevad rahvariietest nagu öö ja päev. Ka tantsu koreograafia on klassikalisest polkasammust ja keerutustest kaugel, pigem seostub see hästi läbimõeldud iluvõimlemiskavaga. Lugu "Must madu" ja liigutuste valik on omavahel suurepäraselt kooskõlas, piigade nõtked sammud ja väänlev tants sarnanevad flöödiviiside peale turbanist ilmuva roomajaga.

Tantsupeo "valgeid vareseid" tasakaalustab gümnasistide rühm tasase "Pihlapuuga". Siin  on kõik, mida eesti traditsiooniliselt rahvatantsult oodata: mõtlikud sammud, rahulikud keerutused, mõõdetud käeviiped. Kummaline on näha laval täiskasvanud nägusaid neide ja noormehi, kooliseinte vahel pole suureks sirgumist isegi märgata. "Jämejala polka" hoogsad noodid lükkavad veidi kurvameelsed mõtted otsustavalt eest ning lõbus lugu paneb jalad viienda klassi rühmaga võidu kepsutama. Rütmikat tempot jätkab esimene klass nüüdisaegse looga "Pliks ja plaks" ning loomulikult plaksutatakse saalis tantsulastele kaasa. Publik naudib etteasteid täiel rinnal − "Siisam, seesam, mustlaspolka" tantsijatel poleks muusikat vajagi, saalitäie käte kokkulöömine annab ühtlase taktimõõdu.

C-rühma ja pererühma meestevägi esitamas tantsu "Koerad poisid".

FOTO: Andres Mikkor

Kaerajaan ja "Virumaa lapsed" 

Peokorraldajad on hoolitsenud kolme välismaa rahvatantsuga vaatajate silmaringi laienemise eest. Kaugete külaliste järel sammub eesti rahvatantsu kroonimata kuningas − kaerajaan. Väärikale valitsejale seavad end sappa rongiga sõitma läinud teise klassi kutsud, kiisud ja sokud. Terve saali paneb muhelema "Koerad poisid". Lava jagavad poisipõnnid ja täiskasvanud mehed, kõigil silmis üleannetule põngerjale omane kelmikas säde. Lustakale esitusele paneb täiusliku punkti lõpp, kus mehed pisemad suguvennad sülle krahmavad ja uhkelt välja marsivad.

Meie maakonna tantsupidude armastatumaid tantse on "Virumaa lapsed". Lugu paneb publiku esimesest noodist  rütmi  plaksutama ning avastan end ise mälestuste radadelt vaikselt kaasa laulmas. Kaheksanda klassi "Marupolkat" jälgides tunnen end taas vanatädina. "Kuidas need mudilased järsku nii suured on?" ohkan lausa kuuldavalt. Polka tõttu keema läinud meeleolu jahutab üllataja Järve Neidude tants "Rabahaldjad". See sarnaneb veelgi rohkem iluvõimlemisega, kuna tüdrukutel on laval ka pallid.

Pererühma usinad tantsijad tuletavad popurriiga levinud ringmängudest publikule kuldset noorusaega meelde. Lapsed lõikavad vanematega võidu rukist, käivad läbi roosipõõsaste ning keerutavad "Kirisabalinnu" saatel.

Tantsurühm Naerupallid.

FOTO: Andres Mikkor

Kõige laiem naeratus emadel ja isadel 

Panen peol tähele, et mida vanem tantsija, seda rohkem ta laval esinemist naudib. Kõige laiem naeratus on vaieldamatult tantsivate emade ja isade näol.

Ootuspärase vahelduse toovad gümnasistid. "Tuletilgad" on rahulik lugu ja noorte liigutused on vaoshoitud, kuid on näha, et nad tantsivad südamest. Neid vaadates manan silme ette sõna "rahvatantsupisik". Muidugi on see professionaalsus tulnud 12aastase harjutamise tulemusel.

Tantsu- ja huvijuht Vaili Viirlaid tänab lõpetajaid ning lavale kutsutakse abiturientide uhkusest pakatavad vanemad.

"Väga uhke tunne!" teatab 12. klassi noormehe ema Mare Roosileht särades. Naine on äärmiselt tänulik õpetajale ja tantsujuhendajale Reet Kukele ning Järve gümnaasiumile, kes pojale nii pikaaegset tantsimist võimaldasid. Ema tunnistab naeratades, et tal käisid silme eest läbi ka poja esimesed kooliaastad. Gümnasistid jätavad Järve gümnaasiumi rahvatantsuringiga hüvasti loo "Soovide valss" saatel. Saalis valitseb nukker vaikus ning taskutest ilmuvad välja salvrätid. Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi tantsupeo lõpetab "Tuljak".

"Te ei tohi ära väsida!"

Tantsupidu ei saa korraldada üksi ja tänusõnu jagub paljudele. Enim tunnustatakse ürituse peakorraldajat, Järve gümnaasiumi huvijuhti ja tantsuõpetajat Vaili Viirlaidu, kes võtab vastu nii tänusõnu, lilli kui kallistusi. Lillesülemi all vangub ka teine tantsuõpetaja Taivo Aljaste. "Te ei tohi ära väsida!" lausub legendaarne tantsuõpetaja Urve Kilk tungivalt.

Ohtralt tänusõnu jagub õpetaja Reet Kukele ning abituriendid paluvad selleks eraldi sõna. Tänuavalduse järel mattub õpetaja Kukk oma endise klassi kallistuste alla.

"Nad on nagu minu lapsed, esimesest klassist peale!" sõnab armastatud õpetaja soojalt. Oma rühma on tal äärmiselt raske ära saata. "Nad on nagu tükike siit," paneb klassijuhataja käe südamele. Osa tema endisest klassist on tantsinud terve kooliaja. Õpetaja arvates on selle põhjuseks tantsupisik. "Aga selle pisiku tekkimine võtab aega!" toonitab ta. Tantsimiseks on kogenud juhendaja sõnul vajalik ka rühmavaim ning tubli rühmajuht.

Tantsupisikust nakatunud lapsed teevad väsitavast koolipäevast hoolimata rõõmuga kaasa. "Peaasi, et nad tundi tulevad!" naerab Reet Kukk. Hoolimata tänapäeva tantsude keerukamaks muutunud koreograafiast õpivad noored usinalt sammud selgeks. "Tantsud on läinud raskemaks sellepärast, et on tulnud noored tantsujuhid," selgitab õpetaja, "ja nad teevad kõike enda järgi. Näiteks peab tänapäeva noormees ikka kogu aeg tüdrukut tõstma!"

Rahvatants võiks olla valikaine 

Tantsimine võiks juhendaja arvates valikaine olla: "Rahvatants, peotants − see kõik koos!" Tulevases Kohtla-Järve riigigümnaasiumis oleneb rahvatantsukultuur huvijuhist ja direktorist. "Ma usun, et tuleb!" on juhendaja traditsioonide jätkamise kohalt lootusrikas. Õpetaja Kukk avaldab ka oma lemmiktantsud. ""Soovide valss"," teatab õpetaja kohe ning meenutab naeratades oma esimest tantsupidu, kus ei saanud seda tantsu partneri ilmumata jätmise pärast tantsida, "ja muidugi "Tuljak"!"

Pärast paarikümne minuti pikkust tänamist on meie gümnaasiumi viimane tantsupidu tõesti lõppenud. Südames on tühi tunne, need peod on toimunud 53 aastat, kuidas see järsku lõppes? Tänu huvijuhi Vaili Viirlaiu lakkamatule optimismile pole mind ümbritsevad näod siiski sugugi õnnetud. "Kohtume 54. tantsupeol!" hüüab ta publikule hüvastijätuks lõbusalt. "Ta tuleb!"

Tagasi üles