L, 28.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Feliks Kargil pole aega vananeda

Feliks Kargil pole aega vananeda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Feliks Kark.
Feliks Kark. Foto: ENDLA.EE

81aastasel Feliks Kargil tuli lavastuse "Kvartett" tarvis habe ette kasvatada. Miks? Selleta nägi ta välja liiga noor!

Rõõm teid 3. veebruaril Jõhvis näha üle pika, pika aja! Ja ka teie lavapartnereid Helene Vannarit, Lii Tedret ja Raivo Rüütlit. Väga väärikas seltskond, pole midagi öelda.

Seda küll, väga tore seltskond.

Millal te viimati koos mängisite?

Helene Vannariga me ikka "ENSVs" mängime koos.

Õigus jah!

Seal me isegi kakleme. [Naerab.] Seriaal läheb hooga edasi, nii et jaanuari lõpupoole või siis veebruaris peaksid mul jälle võtted olema.

See on nii vaadatav seriaal. Kas mängite hea meelega?

Muidugi. Aadu on mahlakas kuju, huvitav mängida.

Mul on tuline kahju, et Roman Baskini menukas suvelavastus "Iha jalakate all" nägemata jäi. Te mängisite ka seal.

Seda me mängisime kolm suve järjest, alati oli rahvast palju vaatamas.

Te olete vanuses 80+, vabakutseline, aga tööpõld on ikka lai.

Enn Keerd [tema lavastatud on ka "Kvartett" − T.L.] teeb nüüd veel üle lavastuse õppestuudio noortega ja ta pani mind sinna ühte vanameest mängima. See peaks märtsis välja tulema.

Kuulge, teil pole niimoodi aega vananedagi!

Ei ole jah. Suupilliklubi võtab oma aja ka veel.

Ma just tahtsingi küsida, kas teie rajatud suupilliklubi Piccolo ikka tegutseb veel.

Ikka, ikka. Piccolo orkestris ma praegu ei mängi, aga nemad käisid laulupeolgi ära, juba teist korda. Mina käin esinemas pundiga Piccolo Folk. Käime ka koolides ning demonstreerime eri suupille. Lapsed on alati väga huvitatud. Siis on mul üks uus punt rahvapillimeestega − seitse meest, koos käime igal pühapäeval. Selle koosseisuga teeme rahvalikku suupillimuusikat.

Keegi peaks hakkama teie näitel uurima suupillimängimise vananemisvastast toimet ja kohe tõsiselt!

Ma olen ikka öelnud, et suupillil on neli head omadust: arendab muusikalist kuulmist, arendab kopsumahtu, maandab stressi ja mahub taskusse.

Öeldakse, et mida vanemaks jääd, seda suuremat rolli hakkavad mängima mälestused. Päev pärast Jõhvit mängite "Kvartetti" Rakveres, mis on teie jalajälgi paksult täis.

Seda küll. Teater oli mu teine kodu, kui ma Rakveres elasin.

21 aastat mängisite seal. 

Täpselt. Endlas olin ka täpselt 21 aastat, nüüd mängin lepingu alusel.

Mis Rakvere puhul esimese asjana meenub?

Eks ikka teatrimaja ja linn ise. Mu poeg elab praegugi Rakveres, nii et seal saab ikka käia. Mul on ka kaks lapselast ja kaks lapselapselast.

Te olete siis vanavanaisa. See kõlab uhkelt!

Jah. Teine lapselapselaps sündis 10. detsembril, poiss. Ma ise ei olegi teda veel näinud. Talvel ei taha autoga väga sõita, aga las ilmad lähevad soojemaks, siis saab vaatama minna.

Ausalt öeldes ma arvasin, et Rakvere puhul meenub teile kõigepealt enda noorus.

Ma ei olnud siis enam teab mis noor, 31.

Sellises vanuses on plaanid ju ikka veel lennukad.

Eks seal oli alguses ka kõvasti tööd.

Rakvere teater õpetas tööd tegema?

Provintsiteatrid ongi sellised, et noor ja hakkaja saab seal kohe palju tööd ning see ongi noorele näitlejale põhiline − saada mitmesuguseid rolle ja eri partneritega mängida. See teeb asja esimestel aastatel huvitavaks. Hiljem, kui sul on kogemused, läheb rolli sisseminek lihtsamalt, pealegi lavastajad oskavad sind siis juba rollide peale valida, sest teavad, milleks sa oled võimeline.

Endla teatrist öeldi mulle ette, et teie olete eesti meesnäitlejatest kõige vanem tegevnäitleja.

Jah, kõige vanem, kes veel laval tegutseb. Ja ka teleseriaalides ma ei tea, et mõni meesnäitleja oleks minust vanem.

Osa vanast heast kaardiväest. Vanad ja kobedad nagu "Kvartetiski". 

Teised, kes seal mängivad, on kõik minust nooremad. Noored tegid ennast vanaks. Aga ka mul tuli habe ette kasvatada, et vanem välja näha. Muidu öeldi, et olen liiga noor.

"Kvartett" pidavat vaatajale mõjuma teraapiliselt, näidates, et vananeda saab mitmeti.

Seda küll. See lavastus läheb mürinaga, saalid on rahvast täis, kuigi praegu on olemas ka teine "Kvartett", Komöödiateatri lavastus, kus mängivad Helgi Sallo ja Katrin Karisma.

Rakvere teatri repertuaaris on praegu "Armastus tööpostil", kus ka teie omal ajal Rakveres mängisite, Anatoli Jefremovitš Novoseltsevit.

Just. Ma käisin seda vaatamas. Rakveres mängitakse praegu ka "Seitsmeteistkümnenda nuku suve", kus ma samuti mängisin. Ja ma olen mänginud Tšehhovi "Kolmes ões", mis on nüüd taas Rakvere teatri repertuaaris. Ma mängisin Tšebutõkinit, keda nüüd mängib Suumani Tom. Lavastaja oli Moskvast Nataša Petrova, keda ma kiidan siiani. Tal oli iga näitleja rollist täpne teadmine, kuhu peab välja jõudma.

"Kvarteti" juurde veel korraks tagasi − see tundub sisukokkuvõtte järgi muhe tükk olema. 

Jah, selles mõttes küll, et kõik on seal omamoodi kujud − iga karakter on ise moodi. Kuid kõik nad on optimistid. Üks primadonna ei taha seal kvartetti laulda, kuid lõpuks laheneb asi ära. Aga ma ei tahaks kõike ära jutustada, siis pole huvitav vaadata.

Märksõnad
Tagasi üles