Tagandatud Valgepea võitis kohtus Mäetaguse valda õige veidi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine Mäetaguse vallavalitsuse liige Tarmo Valgepea ei saanud kohtust soovitud tulemust, sest kohus leidis, et tema vallavalitsuse liikme staatuse taastamine pole vahepeal toimunud valimiste tõttu enam võimalik. Küll aga peab vald ise kandma oma õigusabikulud.
See kohtulugu sai alguse 2013. aasta kevadel, kui Mäetaguse vallavalitsuse ja volikogu enamuse vahel tekkis tüli, mis päädis tookord Mäetaguse põhikooli direktori ametit pidanud Tarmo Valgepea tagandamisega vallavalitsuse liikme kohalt.
Umbusaldus anti sisse 21. märtsil ning see pidi hääletamisele minema juba kuus päeva hiljem toimunud volikogu istungil, 27. märtsil. Ent tookord võeti küsimus enne istungit päevakorrast maha ja pandi uuesti päevakorda 25. aprilli istungile, mil volikogu otsustas Valgepead umbusaldada.
Halduskohus andis õiguse volikogule
Tarmo Valgepea sellega ei leppinud, leides, et volikogu on rikkunud seadust, kuna kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ütleb, et kui umbusaldus läbi ei lähe, ei tohi kolme kuu jooksul enam volikogus samale isikule umbusaldust avaldada, ning pöördus kohtusse.
Tartu halduskohus andis aga õiguse Mäetaguse volikogule, kuna leidis, et 27. märtsi istungil ei arutatud Valgepea umbusaldamist, vaid võeti küsimus päevakorrast maha. Seega oli volikogu otsus esimese astme kohtu arvates õiguspärane.
Valgepea kaebas otsuse edasi, nõudes Mäetaguse volikogu otsuse tühisuse tuvastamist ning otsuse tühistamist. Ringkonnakohus nentis aga, et pärast 2013. aasta oktoobris toimunud kohalikke valimisi on Mäetagusel kinnitatud uus vallavalitsus ning nende muutunud asjaolude tõttu ei saaks Valgepea enam kuidagi oma õigusi kaitsta, sest isegi otsuse tühistamisel ei saaks ta nõuda enda ennistamist vallavalitsuse liikmeks. Seetõttu jättis ringkonnakohus kaebuse selles osas läbi vaatamata.
Ka otsuse õigustühisus jäi tuvastamata, ehkki ringkonnakohus arvas, et halduskohus pole siin mingit seisukohta võtnud, mis iseenesest oleks otsuse tühistamise aluseks. Ent ringkonnakohus ei pidanud seda otstarbekaks. Kohtuotsuses seisab, et Valgepea nimetas oma kaebuse eesmärgiks ennetavat huvi, et edaspidi omavalitsused ei rikuks sellisel kombel seadust, kui keegi veel peaks samasugusesse olukorda sattuma. Ringkonnakohus aga ütles, et seaduse kohaselt saab halduskohtusse pöörduda vaid oma, mitte teiste isikute õiguste kaitseks. Mis aga puudutab Valgepead ennast, siis kohtu arvates puudub tal igasugune alus eeldada, et ta võib sattuda täpselt samasugusesse olukorda. Seetõttu jättis ringkonnakohus kaebuse läbi vaatamata ka otsuse seaduslikkuse tuvastamisnõude osas.
Vald peab õigusabi eest ise maksma
Küll aga leidis ringkonnakohus, tuginedes riigikohtu varasemale lahendile, et Tarmo Valgepea ei pea maksma kinni Mäetaguse valla palgatud advokaadi kulusid, mis talt varasema otsusega välja mõisteti. Ringkonnakohtu arvates ei olnud selles asjas erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid vältimatu professionaalse õigusabi kasutamist. Teisisõnu peab omavalitsus olema ise piisavalt pädev sellises asjas enda huve kaitsma ning mitte palkama advokaati.
Tarmo Valgepea ütles Põhjarannikule, et tõenäoliselt ei kaeba ta seda otsust riigikohtusse edasi, kuna juristidega nõu pidades sai ta aru, et isegi kui selguks, et Mäetaguse volikogu umbusaldusotsus oligi ebaseduslik, ei muudaks see tema puhul midagi, sest teda ei saaks vallavalitsuse liikme kohale ennistada. Seetõttu ei võtaks riigikohus asja menetlusse. "Aga mul oli ainus eesmärk - teha selgeks, et kui seadusesse on üks asi sisse kirjutatud, siis see kas maksab või ei. See, kes on vallavalitsuse liige, on loomulikult volikogu pädevuses otsustada," sõnas ta.
Valgepea sõnul käitus ta lihtsalt kodanikuna ja tema arvates ei lõppenud kohus tema kaebuse rahuldamisega eelkõige seetõttu, et kohtumenetluse venimise tõttu tulid uued valimised peale ning olukord muutus pöördumatuks.
"Kui seadus ütleb ühte, siis ei tohi mängida sellist petumängu, et kui täna hääli kokku ei saa, võtame küsimuse maha ja teeme otsuse siis, kui hääled koos," sõnas eeloleval sügisel avatava Jõhvi gümnaasiumi direktorina töötav Valgepea. Tema sõnul näitab ka õigusabikulude jätmine valla kanda ametnike vähest pädevust ning vallavõimud on pidanud oma ebakompetentsuse kompenseerimiseks palkama juristi. "Aga ebakompetentsus põhjustab petumängu ning lõpuks minnakse omavahel tülli. Nii ongi Mäetagusel läinud ning teadaolevalt vahetavad nad nüüd ka vallavanemat," sõnas Valgepea.