/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2015/03/10/11994946t1hd67a.jpg)
Tärivere tõugati Ida-Viru kõrgeima mäe troonilt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tärivere mägi peab loovutama Ida-Virumaa kõrgeima loodusliku tipu tiitli Uljaste oosile, mille kõrgeim koht on 95 meetrit üle merepinna.
Tartu ülikooli geograaf Taavi Pae, kes kommenteeris läinudreedeses "Aktuaalses kaameras" Sakala kõrgustiku uue kõrguspunkti leidmist, vihjas samas, et ka senine teadmine Ida-Virumaa kõrgeimast mäest vajaks ümber lükkamist.
Pae kinnitas Põhjarannikule, et Ida-Virumaa kõrgeim pole tõepoolest mitte Tärivere mägi, nagu arvatakse, vaid hoopis Uljaste oos.
Looduslike pinnavormide edetabel peaks olema selline: Uljaste 95 meetrit, Tärivere 94 meetrit ja Kuremäe 93 meetrit.
"Need andmed pärinevad maa-ameti kaardiserverist ja on saadud LIDAR-mõõdistamise käigus, mis on lihtsustatult öeldes aerolaserskaneerimine. Varasematel Vene topograafilistel kaartidel oli tõepoolest Tärivere mägi natuke kõrgem ja Uljaste mäe kõrgeima koha peal kõrgusarv puudus. Uljaste kõrgeim koht asub oosistiku põhjaotsas," rääkis Pae.
Kõik algas Härjassaarest
Tema sõnul said Ida-Virumaa kõrgemad tipud üle vaadatud uue kõrgeima mäe avastamise tõttu Viljandimaal. Seal märgati uut kõrguspunkti Regio üldgeograafilise seinakaardi uuendamisel. Regio kartograafid ja Tartu ülikooli geograafid tegid kindlaks, et Rutu mäest 5 kilomeetrit kirdes paikneb eelnevast kõrgem − 147 meetri kõrgune Härjassaare mägi. Tulemuste kinnituseks mõõdeti täpis-RTK-GPSi kasutades üle mõlemad mäed.
"Kuna olen ise Ida-Virumaalt pärit, siis vaatasin Härjassaare mäge uurides maa-ameti kaardiserverist ka Ida-Virumaa looduslikke tippe ja selgus, et Uljaste on kõrgem," märkis Pae.
Kuna ta on avastust varemgi maininud, on näiteks veebipõhises vaba sisuga entsüklopeedias − Vikipeedias − parandused Tärivere mäe ja Uljaste oosi artiklitesse juba sisse viidud. Nüüd ootab uus kõrgeim mäetipp ka geograafiaõpikutesse ja mujale teatmekirjandusse sissekirjutamist.
Iisaku vaatetorn püsib
"Kogu elu oleme teadnud teistpidi, aga kui on tõestatud, et see nii pole, mis siis teha," kommenteeris RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse, kes elab Tärivere mäe vahetus naabruses. "Iisaku on juba saanud selle najal liugu lasta, las saab nüüd Uljaste uhkust tunda," lisas ta.
Aastatel 2001-2002 ehitati RMK ja Iisaku valla ühisettevõtmisena Ida-Virumaa looduslikult kõrgeima punkti tähistamiseks Iisaku vaatetorn, mis püsib siiani.
"Vaatetorn ehitati mitte päris kõige kõrgemasse tippu, vaid 500-600 meetrit eemale, kus omal ajal asus torn, mida kasutas Nõukogude sõjavägi. Kuna looduslik auk oli juba olemas, sai just see asukoht valitud. Igal aastal remondime ja lapime vaatetorni − kõik jalad on proteesitud − ning ta veel toimib," rääkis Juuse.