Filmipäeval Jõhvis kaaluti maakonna filmigeeni

Teet Korsten
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hetk Ida-Virumaa regionaalse filmifondi pidulikult asutamiselt 14. märtsil 2013 Jõhvi kontserdimajas.
Hetk Ida-Virumaa regionaalse filmifondi pidulikult asutamiselt 14. märtsil 2013 Jõhvi kontserdimajas. Foto: Peeter Lilleväli

Teisipäeval, 14. aprillil peeti Jõhvi kontserdimajas Ida-Viru filmipäev, kus kaaluti filmitööstuse võimalikkust Ida-Virumaal. Et maakonnas tegutseb kolmandat aastat kohalik filmifond, on see juba iseenesest positiivne vastus sellele küsimusele: euro külvad, kolm lõikad, tuntusest rääkimata!

Jõhvis peetud filmipäeval arutleti muu seas Ida-Virumaa koha üle filmitööstuses Eesti teiste piirkondade ja Rootsi kogemuse baasil.

Tasub filmi teha!

Sõnavõtjate seas olid näiteks Kaljo Kiisa noore filmitegija preemia laureaat Anna Hints, Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp ja Rootsi Kuningriigi suursaadik Anders Ljunggren.

Suursaadik Ljunggren mainis, et Rootsis, kus elab 10 miljonit elanikku, on võimalik ülal pidada vaid kolme regionaalset filmitootmiskeskust.

Kas sellest järeldub, et Eestile käib üle jõu ühtegi ülal pidada? Suursaadik nii pessimistlik polnud ja kinnitas, et Trollhättan, kus asub Rootsi edukaim filmitööstus, on Narvast väiksem.

"Arvan, et filmitööstust on võimalik arendada, aga te ei saa sellega hakkama üksi. Tuleks kaasata teisi riike ja kui te seda suudate, saadab teid ka edu. Näiteks Rootsile on väga oluline koostöö teiste Põhjamaadega," ütles Ljunggren.

Ljunggren arvas ka, et peaks olema võimalik äratada Eesti ettevõtjates huvi investeerida filmitootmisesse. "Olin just Leedus, kus kiideti, milline kinobuum on Eestis.  Kiideti filme "Mandariinid", "Risttuules", "1944". Pole vaja end alahinnata, mainitud filmid näitavad, et ka väikeriigid võivad olla filmialal edukad," rääkis suursaadik.

"Kodustatud" Anna Hints

Samuti rõhutas suursaadik, et filminduses on kõige olulisem usaldus − nagu tegelikult kõikidel aladel. "Filmitegijaid pole nii palju − kõigest, mis kuskil toimub, saadakse kohe mujal teada. Praegu on − tänu just "Mandariinide" edule − Eesti aktsiad ses vallas väga kõrged. Loodan, et seda osatakse ära kasutada. Ka Ida-Viru filmifondi tegevus näitab, kuidas iga euro, mis filmitööstuse arendamisse paigutatakse, tuleb kolmekordselt tagasi," sekundeeris Sepp.

Kaljo Kiisa noore filmitegija preemia laureaat režissöör Anna Hints rääkis isiklikust kogemusest Ida-Virumaaga.

"Enne kui sattusin siia võttepaiku otsima, oli minulgi vaid eelarvamus selle kandi suhtes. Oma filmi "Vaba maa" tehes adusin siinset ilu ja valu, mis kõik kokku teebki Ida-Virumaa nii köitvaks. Siin võib leida ultramoodsaid klaasist ehitisi, mis on kõrvu nõukogude arhitektuuriga, mille dekoor pudeneb, ja kõige taustaks on hingemattev merevaade. Maakonnas tuleks mõelda selle peale, et kõike ei tohiks nõnda vuntsida: kui me teeme kõik selliseks, nagu on Lääne-Euroopas, siis filmiinimestel läänest ei tasu siia sõita," rääkis Hints.

Praegu on tal töös mängufilm, mille tööpealkiri on "Süütud valed" ja mis põhineb tema enda ja filmi kaasautori Maria Reinupi päevikutel ning on aus naiseks kasvamise lugu. Hints lubas, et üks võttepaiku on kindlasti Ida-Virumaal − näiteks Sillamäel.

Töö jätkub

Filmipäeva külalistele näidati kaevandusparki-muuseumi Kohtla-Nõmmel, Aidu karjääri, Kiviõli seiklusparki ja Sillamäe kultuurikeskust.  Eesti filmi instituudi juht Sepp leidis, et just see ekskursioon oli kõige tarvilikum. "Filmirahvas võtab maailma eelkõige pildi kaudu vastu ja raske on mõnda paika müüa, kui sa ise sellega tuttav ei ole. Kui näed potentsiaalset võttepaika, hakkavad mõtted kohe liikuma. Näiteks Aidu karjäär oleks ideaalne paik mõne vesterni ülesvõtmiseks," ütles Sepp.

Filmifondi toetusest filmitootjatele, kes Ida-Virumaal midagi toimetavad, arvas Hints, et pelgalt see ei ole põhjus, miks keegi siia filme tegema tuleb − peamine on ikkagi  maakonna sobivus filmi.

Filmipäeva korraldaja oli Viru filmifond, mis on Eesti esimene piirkondlik filmifond ja asutati 2013. Fondi partnerid on Ida-Viru ettevõtluskeskus, Eesti Kontserdi Jõhvi kontserdimaja ning Eesti digikeskus. Viru filmifondi eesmärk on edendada Ida-Virumaal professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist, tuua Ida-Virumaale investeeringuid, reklaamida Ida-Virumaad Eestis ja välismaal.

Filmipäeva õhtu sisustasid Balti filmi- ja meediakooli (BFM) ning Tartu kõrgema kunstikooli tudengite lühifilmid ja Briti suursaatkonna filmiprogramm. Järgmisel päeval toimus Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumis ja Sillamäel BFMi ning Tartu kõrgema kunstikooli töötuba. BFM tuleb augustis Ida-Virusse tegema ka oma suvekooli, et filmirahvas maast madalast Ida-Viru filmigeeni avastaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles