Uue lühifilmisarja kõige traagilisem osa kõneleb hävitatud Tammiku hiiest

Tõnis Mägi: "Siin on järelikult olnud kõik üks suur-suur hiis, kus inimesed on käinud palvetamas, inimesi paari panemas ja matustel." Foto: Kaader filmist

Valminud on kuuest 5minutilisest lühifilmist koosnev sari "Eesti looduslikud pühapaigad", kus tuntud inimesed tutvustavad erisuguseid väepaiku. Filmi kõige traagilisem osa on Ida-Virumaalt Tammikust, kus pühast hiiest on järel vaid üks tamm ja laulja Tõnis Mägi mõtiskleb põlevkivitööstuse reostatud maastikul inimeste hoolimatuse üle.

Arheoloogist Tartu ülikooli õppejõu doktor Heiki Valgu sõnul on sarja eesmärk teadvustada, kui kaduv on kultuuripärand, kui see jääb "maa ja taeva vahele": kui keegi − ei riik ega kohalikud inimesed − pärandi kaitsmiseks midagi ette ei võta.

Et pärimus püsiks

Filmid on jäädvustatud Rapla maakonna Kehtna valla Paluküla hiiemäel, Lääne maakonna Vana-Vigala hiies, Harju maakonna Saku valla Tõdva Animäel ja Silmaallikal, Põlva maakonna Taevaskojas, Harju maakonna Pärispea Hooneteperi hiies ning Ida-Virumaa Jõhvi valla Tammiku hiies.

Tammiku lugu, mida jutustatakse Tõnis Mäe kaudu, on filmisarjas kõige traagilisem − näidatakse kivikõrbe ja ühte allesjäänud tamme. Valgu sõnul on Tammiku lugu väga kontrastne ja aitab nõnda pühapaikade kaitsmise vajadust väga selgelt esile tuua.

"Mäe esinemine on väga vahetu ja otse naelapea pihta. Paljude teiste pühapaikade kadumise lugu ei ole nii selge. Lihtsalt vanad inimesed, kes neid paiku teavad, lahkuvad siit ilmast koos oma teadmisega ning paigad ja nende asukohad ununevad. Looduslikel pühapaikadel ei ole selgeid välistunnuseid, mille järgi neid võiks eksimatult ära tunda − just pärimus aitab neid leida ja ära tunda. Nõukogude ajal toimunud katkestus kultuurimälus on väga suur − kolhooside ja uue aja tulekuga, maade äravõtmisega läks vana elu katki.

Noortele lihtsalt enam ei räägitud edasi vanu, põlvest põlve kandunud lugusid. Praegu on viimane aeg pühapaikade ülesotsimiseks ja vanadelt inimestelt − nii kohalikelt kui ka mujale, sealhulgas linna elama asunutelt − nende kohta küsimiseks, sest pühapaiku mäletavad enamasti vaid taludeaegsed inimesed. On väga tähtis, et teadmine pühapaikadest püsiks edasi kohapeal, külades," ütles Valk Põhjarannikule.

Kes on süüdi?

Valk sõnas, et ei tahaks olla süüdlase otsija rollis, aga ta küsiks siiski, kas Tammiku külas tõesti ei olnud siis, kui aherainemägi hiiele peale tuli, kohalikke inimesi, kes teadnuks, millise paigaga on tegemist.

"Muinsuskaitse on Eestis 1970. aastatest päris hästi toimunud ning ka 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel on päris paljud kohalikud inimesed nõukogudeaegsetele võimuorganitele ning teadlastele lõhutavastest või ohtu sattunud muististest teada andnud. Ma ei tea, kas keegi püüdis siis midagi ette võtta või löödi lihtsalt käega. Kurb tõsiasi on aga see, et paljud paigad on hävinud kohalike inimeste ükskõiksuse tõttu," rääkis Valk.

Filmis näeb, kuidas Tõnis Mägi imetleb Tammikus ainsat alles jäänud tamme. "See ei ole ju puu − see on ju elusolend. Ime siis, et vanad eestlased kummardasid puude poole. Siin on järelikult olnud kõik üks suur-suur hiis, kus inimesed on käinud palvetamas, inimesi paari panemas ja matustel. Siin on toimetatud ohverdusi. Indiaanlased oleme − sama asi, kuidas indiaanlastelt on ära võetud pühad kohad ja tehtud sinna kaevandusi.

Tuhamägi, või mis siin on, on hävitanud kogu selle tammiku. Üks maailm tungib teisele peale ja kõik oleks justkui õige − see on ikkagi majanduslikult tulus −, aga samas ta võtab ära meile väga olulised pühad kohad, mis rahvuse juurde käivad. Meil on veel midagi olemas − see vähene, mis meil on, seda tuleks hoida, kuidas vähegi võimalik. Siin on kogu eestlus sees − kogu meie valu ja rõõm," räägib Mägi filmis.

Näeb teles

Lühifilmide sarjas kõnelevad peale Tõnis Mäe kirjanik Kristiina Ehin, maailmameister Gerd Kanter, kirikuõpetaja ja omavalitsusjuht Tanel Ots, rahvusvaheline ärimees Sonny Aswani ja näitleja Mari-Liis Lill.

Filmitegijad ütlesid, et püüdsid kajastatud paiku valida nõnda, et esindatud oleksid erisugused ja eri liiki pühapaigad ning et neid oleks Eesti eri piirkondadest. "Osa paiku tuli esinejate enda kaudu. Kõnelejaid püüdsime leida eri elualadelt − et filmid, tuginedes tuntud inimeste autoriteedile, kõnetaksid võimalikult paljusid Eesti inimesi," ütles Heiki Valk.

Sari "Eesti looduslikud pühapaigad" valmis Tartu ülikooli arheoloogia instituudi arheoloogia kabineti algatusel produktsioonifirmas OÜ Vesilind ning ENPI Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi projekti "Arheoloogia, võim, ühiskond" kaasrahastamisel. Sarja režissöör on Anna Hintsi, produtsent Kadriann Kibus ja operaator Ants Tammik. Eesti Televisioon hakkas filme näitama 11. aprillist ja teeb seda 1. maini.