Filmi "1944" tootjad loovad Ida-Virumaale Nõukogude Liidu ameerika asula

Ajalooline foto. Ehkki Ilkka Matila ja Kristian Taska tegid produtsentidena filmi "1944", sattusid nad päris lahingupaika Sinimägedes alles tänavu 7. mail. Leo Kunnas (paremal), kes on menufilmi stsenaariumi autor ja evib kolme sõja kogemust(!), käis muidugi varem lahingupaikadega tutvumas. Foto: Teet Korsten

Soome kultusrežissöör Aku Louhimies hakkab peagi Ida-Virumaal väntama Antti Tuuri romaani alusel filmi "Igitee", mis kõneleb ameerika külast Stalini-aegses Nõukogude Liidus. Filmi tootjaiks on Taska Film ja Matila Röhr Production, mis on ka ülimenukaks osutunud linateose "1944" taga.

Neljapäeval andis Kristian Taska koos Ilkka Matila ja Leo Kunnasega Sillamäe kultuurikeskuses hea koostöö märgina Ida-Viru turismikoordinaatorile Kadri Jalonenile kui Viru filmifondi esindajale pidulikult üle suure fotokaadri filmist "1944".

"Igitee"

Kaadris on kaks Ida-Viru last, kes osalesid eepilise teose massistseenis, kus kujutati peresid, kes pagesid jalgsi pealetungiva Punaarmee eest. Režissöör Elmo Nüganeni teose jaoks eraldas 2013. aastal vastloodud Viru filmifond 10 000 eurot, sest filmitootjad kasutasid Ida-Viru ettevõtjate teenuseid ja rentisid maakonnast militaarrekvisiite. Samuti aitas film jäädvustada kangelaslikku vastupanu Sinimägedes 1944. aastal.

Taska ja Matila olid Ida-Virumaal selleks, et teha ettevalmistusi peagi algavateks filmi "Igitee" võteteks. Filmi režissöör on 1968. aastal sündinud Aku Louhimies, kes väntas näiteks kultusfilmi staatuse omandanud teose "Paha maa" ("Frozen Land", 2005).

"Igitee" põhineb hinnatud Soome kirjaniku Antti Tuuri (sünd. 1944) 2011. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. 1929-1932 tegutses Soomes kommunismivastane rahvaliikumine, mis kandis nime Lapuanliike (Lapua liikumine), mis saatis vägivaldselt maalt välja − N. Liitu − need, keda pidas kommunistideks: "Oled punane − ela siis Nõukogude Liidus!"

Samal ajal olid Stalini kutsel suure depressiooni käes vaevlevast USAst saabunud N. Liitu mitmed ameeriklased, kes tulid endi arust kommunistlikku paradiisi. Nende asundus asus Soome piiri lähedal ja tegu oli kui ameerika külaga Venemaal, seal tegutses isegi pesapalliliiga. Teose peategelane satubki Soomest väljaaetuna just sinna asulasse.

Kui aga Stalin otsustas, et tal pole vaja üleilmset revolutsiooni, vaid tugevat "töörahvariiki" ennast, muutuvad mujalt tulnud idealistid üleöö imperialistide spioonideks ja... lugu muutub tumedaks.

Nõukogude vaib

Taska ütles Põhjarannikule, et Ida-Virumaa valiti võttepaigaks mitmel põhjusel. "Loomulikult ei lähe praegu Venemaale filmi tegema − eriti käesolevas poliitilises situatsioonis. Ja Soomes ei leiaks Vene arhitektuuri ja nõukogude atmosfääri, nagu seda leiab Ida-Virus. Maakonnas saab ilus loodus kokku muu seas stalinistliku arhitektuuriga," rääkis Taska.

Kõik filmi võtted toimuvad maakonnas ja Taska ütleb, et ehkki kohaliku filmifondi olemasolu pole ainus võttepaiga valiku põhjus, võib see filmitegijaid positiivselt kallutada. Võttepaikadena nähakse näiteks Sillamäed ja Kohtla-Järve eksootilisemaid osasid.

Film "Igitee" on saanud rohelise tee − Soome ja Eesti filmiinstituut on eraldanud selleks juba ressursi. Eesti poole osa piirdub 150 000 euroga, kusjuures  filmi eelarve kokku on 2 000 000 eurot.

Muudest projektidest kõneldes mainib Taska soovi teha taas koos Elmo Nüganeniga töö, milleks oleks sel korral 12osaline telesari, kus kujutakse Eesti riigile saatuslikku 12 kuud − juulist 1939 kuni juunini 1940. Taska ütles, et on Nüganeniga teinud seni kaks filmi − "Nimed marmortahvlil", mis räägib Eesti riigi alguses toimunud vabadussõjast, ja filmi "1944", mille tegevus leiab aset pärast selle reaalset lõppu − ja nüüd on soov kujutada aega, mis sai Eesti riigile saatuslikuks, st Molotovi-Ribbentropi paktist alates.

Telesarjal, mille stsenarist on Tiit Aleksejev, ongi tööpealkirjaks "1939/1940". Sarja kava on esitatud konkursile "Eesti Vabariik 100", mille tulemused tehakse peagi teatavaks.