Jõhvi balletifestival tõi kokku üle 2000 vaataja

Balletietendust "Bolero" saatis publiku tormiline aplaus.

FOTO: Teatri arhiiv

Ehkki mitte kõikide 7.-10. maini toimunud VIII Jõhvi balletifestivali etenduste piletid ei olnud välja müüdud, jäid nii korraldajad kui vaatajad festivaliga rahule. Esimesed sellepärast, et kõik kavandatu teoks sai ja publikule meeldis, teised sellepärast, et festival pakkus tantsukunsti vallas rohkelt muljeid ja uusi teadmisi.

Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm jäi lõppenud festivaliga väga rahule.

"Kõik läks nii, nagu me plaanisime: saalid olid täis ning peamine on see, et kõik meie välja käidud uued ideed meeldisid publikule," ütles ta. "See tähendab, et hakkame neid edasi arendama. Tohutut huvi pakkus Tiina Talumehe moeetendus. Huvilisi oli lausa nii palju, et meil tuli laudadest loobuda, et saaks toole juurde tuua, pärast aga hakkasime ka seisukohti müüma. See oli kahtlemata edukas kogemus ning püüame seda edaspidigi kasutada. Vaatajaid oli vähevõitu vaid filmiseanssidel. Sellest on kahju, kuna me püüdsime tuua regiooni tõepoolest unikaalseid filme. Arvan, et vaatajate vähesuse põhjus oli see, et paljud lihtsalt ei teadnud neist seanssidest. Tulevikus peame mõtlema, kuidas seda huvitavat ideed paremini realiseerida."

Jõhvi kontserdimaja müügijuht Svetlana Skrebneva ütles, et balletietendustel ja teistel festivaliüritustel oli publikut isegi rohkem, kui nad oodata oskasid. Piletite müüginumbrid jäid enam-vähem samale tasemele, nagu on olnud viimasel kahel-kolmel aastal, ning see näitab seda, et festival on leidnud oma püsivaatajad. Ja kuna see on ainus selline festival Eestis, siis tulevad siia balletihuvilised teistestki Eesti linnadest. Selle poolest ei olnud tänavune festival erand, ehkki Milano balletitrupp astus üles ka Viljandis ja Pärnus.

Skrebneva sõnul on eriti meeldiv see, et iga aastaga kasvab ka väikeste idavirulaste balletihuvi: laste galaetenduse piletid olid välja müüdud.

"Üldkokkuvõttes müüsime üle 2000 pileti, kusjuures menukad olid mitte ainult reedel ja laupäeval toimunud itaallaste balletietendused, vaid ka kõik teised festivaliüritused."

Ka tantsijad jäid rahule

Jõhvi kontserdimaja projektijuht Ljudmila Giljova ütles, et festivaliga jäid rahule mitte ainult vaatajad, vaid ka tantsijad.

"Neile meeldisid nii publiku vastuvõtt kui ka Jõhvi kontserdimaja ning nad olid siiralt üllatunud, kui suurt armastust ühes väikeses Eesti linnas balletikunsti vastu tuntakse. Paljud neist ütlesid, et tahaksid väga kunagi siia tagasi tulla."

Priimabaleriine ei ole

Festivali peakülaline Balletto di Milano esitles publikule ebatavalist žanrit, mida trupi kunstiline juht, kuulus tantsija Carlo Pesta nimetab neoklassikaks. Ta selgitas, et ehkki kõik, mida nad tantsivad, põhineb klassikal, lisavad nad pidevalt uusi liigutusi ja tavatut esitusmaneeri ning seetõttu ei saa nende etendusi nimetada klassikaliseks balletiks. "Kuid see pole ka modern, sest akadeemiline baas on siiski olemas, seepärast mõtlesime välja termini "neoklassika"."

Milano teatri artistid on välja valitud Itaalia parematest koolidest ja akadeemiatest ning tantsutrupis on ainult noored näitlejad. "Ma olen sügavalt veendunud, et balletti saab tantsida vaid 30. eluaastani. Samuti ei ole meie teatris gradatsiooni ning kõik artistid on ühel − kõrgel tasemel. Priimabaleriinid valivad välja vaatajad ise − selle järgi, kes neile enim meeldib," rääkis Pesta.

Reedel hindas publik kõrgelt Federico Veratti püüdlusi: see särav punapäine tantsija sai kõige tormilisema aplausi osaliseks.

Mõistsid ja võtsid omaks

Sellest, et publik uut žanrit mõistis ja selle omaks võttis, andis tunnistust igale etteastele järgnenud katkematu aplaus.

Palusime oma muljeid jagada abikaasadel Jelena ja Sergei Lukovikovil, kes on Jõhvi festivali alalised külalised ning vaatasid ka tänavu ära peaaegu kõik kavas olnud etendused.

"Veetsime Jõhvi kontserdimajas kaks õhtut. Soovisime vaadata nii palju etendusi kui võimalik, sest vaevalt me kunagi Milanosse satume ja sealset teatrit külastada saame," ütles Jelena. "Adriana Mortelliti balletietendus "Šansoon", milles on ühendatud kogu maailmas populaarsete šansoonilauljate Edith Piafi, Charles Aznavouri, Jaques Breli ja Yves Montandi laulud, avaldas sügavat muljet: selles on suurepärane plastika ja harmoonia. Ent ligi kolmkümmend "illustreeritud" laulu korraga on vist siiski veidi palju: lõpus hakkas juba natuke üksluisena tunduma... See-eest Raveli "Bolero" oli lihtsalt vaimustav, täiesti ootamatu ja originaalne. Balletietenduses "Viva Verdi" oli rohkem klassikat, kuid võimalik, et tänu esimese päeva eredatele muljetele tundus selle koreograafia meile veidi tagasihoidlikum. Kuid meil on tohutult hea hea meel, et saime näha seda suurepärast noort ja tugevat balletitruppi."

Suurem osa neist, kellega meil pärast etendusi vestelda õnnestus, olid lõppenud balletifestivalist vaimustuses ning ütlesid, et kavatsevad sellest ka järgmisel aastal osa võtta.

Piletimüük on juba alanud

Svetlana Skrebneva ütles, et VIII balletifestivali ajal müüdi 200 piletit juba ka järgmise, IX festivali etendustele. Tuleval aastal toimub festival 5.-8. maini ning nagu juba teada, on selle peakülaline Valgevene ooperi- ja balletiteater.

"Me kutsusime selle teatri esindajaid ka tänavusele festivalile, ent kuna festivali toimumise aeg langes pühadega ühele ajale, ei saanud Minskist keegi tulla," kahetseb Ljudmila Giljova. "Kuid me kohtume kindlasti, kavagi on juba teada: valgevenelased esitavad Ludwig Minkuse balleti "Don Quijote" ja Rimski-Korsakovi ühevaatuselise balleti "Šeherezade" ning võtavad osa galakontserdist."

Tagasi üles