Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/05/20/11995252t1h70df.jpg)
Toila raamatukogu juhataja Lea Ranna hea idee muutis tavalise tänavapinkide rea Severjanini loomingule pühendatud luulekilomeetriks.
Ligi 15 aastat Toilas elanud vene poeedi Igor Severjanini mälestus jäädvustati viie tänavapingiga, millest igaüks kannab ühte salmi tema 1918. aastal kirjutatud luuletusest "Toila".
Vene poeet jäi ankrusse
Mere puiesteelt Pikale tänavale juhatav luulekilomeeter algab villa Meretare lähedale paigaldatud pingiga, mille seljatoel on esimene salm Severjanini luuletusest "Toila": "Siit Petrogradi on kakssada ja jaama seitse versta maad, siin on nii kerge luuletada, siin kuusemetsad kohavad!"
Terve luuletuse läbilugemiseks tuleb jalutada pingi juurest pingi juurde, möödudes Toila vallamajast ja seltsimajast. Kui viis salmi läbi loetud ja mõnel pingil istudes jalga puhatud, on võimalik teekonda pikendada Severjanini elupaika tähistava mälestuskivini.
Moskvas ühel luule võistulugemisel poeetide kuningaks tituleeritud Severjanin tuli Toilasse pärast Venemaa revolutsiooni 1918. aastal, olles seal nii lapsepõlves kui juba täiskasvanuna suvepuhkusi veetnud. Toilas kohtus 31aastane luuletaja ühel muusika ja deklamatsioonide õhtul 17aastase kohaliku neiu Felissa Kruudiga, kelle musikaalsus ja sarm jätsid talle sügava mulje ning vene poeet jäi lõplikult Eestisse ankrusse.
Pärast 1921. aastal sõlmitud abielu kujunes nende kodust Pikal tänaval paljude eesti kirjanike suvine väljasõidukoht, mida väisasid Henrik Visnapuu, Valmar Adams, Marie Under koos Artur Adsoniga ning ka Friedebert Tuglas koos abikaasa Eloga.
Tosin luulekogu
Severjanini mälestuspinkide idee autor on Toila raamatukogu juhataja Lea Rand. "Kahjuks noorem põlvkond enam Severjaninist ja tema Toila ajast suurt midagi ei tea. See aeg oli aga väga viljakas," sõnas Rand. "Severjaninil on ilmunud 18 luulekogu, neist 12 valmis Toilas, kus ta tõlkis ning pani kokku ka venekeelse eesti luule antoloogia."
Kuigi luulekilomeeter on otseselt seotud Severjanini loominguga, on seal mõttelist ruumi ka Toila neiu Felissa Kruudi mälestusele. "Olgem ausad − suurema osa eesti luule tõlkimisel tegid nad ju koos, sest kuigi Severjanin sai 1921. aastal Eesti kodakondsuse, ta eesti keelt ei osanud," märkis Rand. "Felissa kirjutas ka ise luuletusi. Kuna ta ennast poeedina ei eksponeerinud, räägiti sellest vähe. Ta oli Severjanini varjus."
Eelmisel nädalal Severjanini 128. sünniaastapäeva eel avatud mälestuspingid on Ranna sõnul äratanud tähelepanu ka Toila valla külastajate seas: "Nii mõnigi on parkinud oma auto tee serva ning tulnud lähemalt vaatama, mis on pingi seljatoele kirjutatud."