Ida-Viru esindusmeene loojad

SIIDITRÜKI TEGEMINE: Merje Äri-Reelo kasutab maakonna esindusrätiku tegemisel trükiraami, kuhu on fotoemulsiooniga valgustatud jõhvikakujundid. Linased köögirätikud on tekstiilikunstnikul ka kodus kasutuses. Foto: Matti Kämärä

Oli üksnes aja küsimus, mil pealinnast kodukohta naasnud tekstiilikunstnik Merje Äri-Reelo ja Pärnust samuti Vokka kolinud valguskujundaja Luise Sommer üksteist leidsid ning ühise tööruumi sisse seadsid. Just seal sündis jõhvikakomplekt, mis kuulutati eelmisel nädalal Ida-Viru meenekonkursi võitjaks.

SIRLE SOMMER-KALDA

[e-mail]

Jõhvikakomplekt koosneb kuremarjadega geelküünlast ja linasest rätikust, mis olid teil eraldi müügil juba jõulueelses Jõhvi pop-up-poes. Teisisõnu ajutises poes, mille te avasite koos kolmanda Voka kunstniku Tia-Mall Ruutopõlluga. Kuidas jõhvikamotiiv teie töödesse jõudis?

Merje: Minu jõhvikarätik tuli samal ajal jõhvikatoolidega Jõhvi promenaadil. Ja Jõhvi elanikke on alati jõhvikateks kutsutud.

Luise: Minu lemmikud on need marjad olnud sellest ajast, kui müügile tulid tuhksuhkrus jõhvikad. Aga kui Jõhvis valmis promenaad ja me tegime kõrvale pop-up-poe, siis mõtlesime, et oleks paslik, kui promenaadi kõrvalt saaks osta jõhvikatooteid.

Siis ei olnud teil veel maakonna suveniirikonkursist aimugi?

Luise: Jah, me mõtlesime selle suveniiri arendamise peale ilma konkursita.

Merje: Konkursiks otsustasime lihtsalt kaks samateemalist asja kokku panna.

Usute, et konkursivõit on lisaargument müümisel ning tellimusi hakkab sadama uksest ja aknast?

Luise: Küünlale on juba tellimus Jõhvi kontserdimajalt olemas. Need on läinud artistidele kingituseks ja just paluti 20 tükki juurde teha. Kuna jõhvikapromenaad viib kontserdimajani, on see sobiv kingitus. Võib-olla hakatakse nüüd ka komplektina tellima?

Mis teil praegu veel käsil on?

Merje: Kuna mul on praegu majaehitus pooleli, pole erialaseks tööks eriti aega jäänud. Kui maja saab valmis, hakkan enda erialaga jälle rohkem tegelema. Hea, et saime vallalt Voka olmehoones ruumi, kus saame tegutseda, sest praegu elan üürikorteris, mis on niigi asju täis.

Luise: Siin saab asju pooleli jätta, kui ei jõua lapse lõunaune ajal midagi valmis. Eks lapsed dikteerivad minu aega. Teen rohkem siis, kui mees on kodus ja saan siin üksinda olla. Praegu teen küünlaid rohkem kui lampe.

Merje: Mina tahaks sel suvel müüa rannalinu [suveniirikonkursi kolmanda koha töö − toim.]. Toila spaa valis selle konkursitöödest oma lemmikuks ja tegi juba ka esimese tellimuse. Linane kangas on rannarätikuks tegelikult väga hea: imab hästi vett, kuivab kiiresti ja võtab kotis vähe ruumi.

Selline edukas loometandem poleks sündinud, kui Merje poleks otsustanud pageda pealinna kärast ja kolida tagasi Vokka. Ja kui Luise poleks loobunud elust suvituslinnas Pärnus ning samuti siia elama tulnud.

Merje: Eks Luiset on peetud hulluks, et mis mõttes tuled Pärnust Vokka???

Luise: Aga mulle väga meeldib Vokas ja lapsed saavad siin Bullerby lapsepõlve. Olin terve elu Pärnus elanud, aga mehele pakuti siin tööd. Tuttavate kaudu saime kiiresti korteri ja ka lasteaiakoht oli kohe olemas ning mina jäin just lapsehoolduspuhkusele − mitu asja langes kokku.

Merje: Loomeinimesel, eriti kui on väikesed lapsed, on minu meelest väga lihtne elada sellises kohas, kus on pood, lasteaed ja mänguväljak lähedal, ei pea sõitma kuhugi autoga, saab kiirelt kõik asjad tehtud ja loometööks jääb palju vaba aega.

Kui tahtsin Tallinnas elades, et lapsed oleksid õues, pidin ise ka kogu aeg õues olema. Elasime küll Kristiines, mis on küllalt roheline piirkond, aga ikkagi oli seal lennukimüra ja autoliiklus, mis läks järjest suuremaks. Ja mere äärde sõitsime autoga.

Siin ei pea kunagi planeerima, kuhu minna, et laste energiat kulutada. Nad käivad ise õues ja ümbrus on palju rahulikum.

Luise: Ja õhtul näed tähti − ei ole sudu ees. Ja tunned lõhnu, mida linnas ei tunne. Linnas elades ei pane tähele, et need on vahepeal puudu olnud.

Merje: Tallinnas saabus suvi nii, et järsku oli päike ja suur palavus, kõik lõhnad jäid vahele. Ja siis põgenesidki kogu aeg siia. Aga milleks? Nüüd saab mõnikord Tallinnas käia.

Kuidas te Vokas teineteist leidsite?

Merje: Meid tutvustas Facebookis meie ühine tuttav Piia [Jõhvi kontserdimaja direktor Piia Tamm]. Ta arvas, et kuna oleme kaks disainitaustaga inimest ühes kohas, siis võiksime suhelda. Eks me oleks ka ilma selleta mingi aja jooksul kokku saanud.

Aga hea, et see juhtus pigem varem kui hiljem, sest olete jõudnud juba palju ära teha?

Luise: Jah, meil on aasta aega olnud see tööruum ja juba esimene võit. On tore, et meie tööl on mingi tulemus.

Merje: Igasuguse koostöö eelduseks on sobivus ja meile mõlemale meeldib Skandinaavia stiil.

Kas käsitöö toob leiva lauale?

Merje: Tahaks teha ainult erialast tööd, aga raske on asja käima saada. Eriti praegu, kui Vene turistid on ära kukkunud. Vahepeal mõtlesin, et teeks ettevõtte, sest ega muudmoodi ei müü, aga teisest küljest tundub see hästi keeruline.

Olen natukene turgu kompinud, aga esialgu veel kahevahel. Seda teed ka endale ei taha, et ainult laatadel müümas käia. Majanduslikult rasketel aegadel on minu erialal raske kliente leida.

Käsitöö on esimene, mis ostmata jääb?

Merje: Jah, see on rohkem heaoluühiskonna amet. Tekstiilidisaini õppima minnes ma sellele üldse ei mõelnud. Ikka räägiti, et õppida tuleb seda, mida hing ihaldab. Ma kindlasti ei kahetse, aga ei välista, et õpin sellele erialale kõrvale mõne teise. Tekstiili saaks muu töö kõrvalt ka teha, see on nii mõnus asi ja sellest loobuda ei tahaks.

Luise, kas valguskujundaja teenistus on sama heitlik?

Luise: Oleneb, mis piirkonnas, sest minu eriala keskendub tegelikult teatrikunstile ja Eestis on see võrdlemisi uus. Läksin seda õppima, sest minu isa töötab teatris ja teatripisik oli ammu olemas. Tehniline taip on olnud samuti väikesest peale. Kõige suurem väljund oleks muidugi Tallinnas, aga ma ei taha lastega seal elada. Seetõttu otsin muid võimalusi.

Käisin läbi ettevõtluskoolituse ja esitasin äsja Ida-Viru ettevõtluskeskusse äriplaani. Oma alustava valguskujunduse firmaga hakkan pakkuma pulmavalgustust üle Eesti − selleks suveks on juba paar tellimust olemas. Lisaks teen lampe, siis on terve aasta kaetud, sest pulmad on rohkem suvisel ajal.

Sinu kaubamärk on pitsist lambivarjudega laevalgustid, mis on väga naiselikud ja romantilised.

Luise: Jah, mulle meeldib romantiline stiil. Olen katsetanud ka teistsugustega, näiteks tüllist lampidega, aga praegu olen jäänud pitsiteema juurde. Tahan edaspidi teha mitu eri sarja, et pulmakujundajal oleks valikut. Seinalambid on mul järgmine tootearendus, mida tahaks hakata tegema koostöös Voka puidutöökojaga.

Pop-up-poes köitsid pitslambid külastajate tähelepanu ja tean mõndagi, kes on lubanud sellise kodus järele teha. Isetegijad võtavad meistritelt leiva?

Merje: See on nii tavaline, et Eesti naine üritab ise teha.

Luise: Samas, kui teed ühe lambi, siis erilist rahalist võitu ei tule: pead hüppepalli ja liimid ostma, kõike jääb üle. Poekülastajatest 60 protsenti olidki sellised, kes käisid vaatamas ja ideid kogumas.

Merje: Aga kui ise käime käsitööpoodides, siis saame samamoodi sealt ideid ja see ongi nii tore.

Luise: Kui inimene oskab, siis tulebki ise teha.

Kas esimene pop-up-kunstipoe katsetus julgustas uuesti proovima või pigem õõnestas usku, et autorikäsitööl on Ida-Virumaal piisavalt turgu?

Merje: Ma arvan, et pigem julgustas.

Luise: Kahju on sellest, et poodi jõudis vähe turiste. Tahaks teha erisuguseid asju. Meil on olnud pop-up-kohvik tuhamägede tantsupeol, kus küpsetasime vahvleid ja pakkusime mustikasuppi.

Luise: Kohvik oli rikastusvabrikus ja nägi hästi nunnu välja. Näeme kujundusega alati vaeva.

Merje: Et oleks silmale midagi vaadata. Kindlasti tahame end siduda suveürituste külge, näiteks "Sadamajazz" Toila rannas ja Oru pargi promenaad. Meil on tehtud terve nimekiri, mida võiks teha.

Mis teie unistuste nimekirjas seisab?

Luise: Näiteks tahaks teha pop-up-kino, tantsuetendust.

Merje: Luise käib idee välja, mis minule tundub täiesti utoopiline, aga siis me teeme selle asja ära ja tuleb välja, et ongi võimalik.

Luise: Tahaks kutsuda inimesed kohale, nii et nad teavad, et tuleb pop-up-miski, aga mis täpselt, selgub kohapeal.