"7 linna muusika" festival algas tormilise aplausi ja braavohüüetega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moskva riikliku konservatooriumi kammerorkestri kontsert "Õhtu Tšaikovskiga" vaimustas neidki, kellel sümfoonilise muusikaga suurt pistmist pole.
"Poleks uskunud, et see võib olla nii hea," tunnistas kahe lisalooga lõppenud kontserdi järel üks keskealinemeesterahvas, kes oli tulnud sümfoonilist muusikat kuulama eelarvamusega, et midagi meeleolukat see õhtu ei paku.
Moskvalaste kontserdist sai elamuse ka Narva sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Štšura, kes on klassikalises muusikas rohkem kui kodus. "Väga andekad ja professionaalse väljaõppe saanud noored," kiitis ta esinejaid ning nende energiat. "Nad on tahtmist täis hästi mängida, anda endast kõik. Paljudel professionaalsetel, palga eest töötavatel orkestrantidel seda tahtmist paraku enam pole."
"Ma armastan Eestit"
Orkestri dirigendi Feliks Korobovi sõnul on enamik kammerorkestrisse kuuluvatest tudengitest pärjatud mõne rahvusvahelise konkursi laureaadi tiitliga. "Igaüks neist on suuteline esinema ka solistina," kinnitas ta.
Kammerorkester on Moskva riikliku konservatooriumi ainus kollektiiv, kuhu pääseb konkursi korras. "Tänavu jäi kümme väga head viiuldajat ukse taha," tõdes dirigent, andes aimu konkursi sõela tihedusest.
Teel Eestisse harjutasid kaks noort muusikut ka rongis, sest Moskvasse tagasi jõudes ootavad neid ees soolokontserdid. "Ma ei imestaks üldse, kui mõni mängija hakkab harjutama veel ka täna õhtul hotellis, et valmistada ennast ette konkurssideks."
Vaatamata sellele, et tuleval aastal tähistab Pjotr Tšaikovski nimelise Moskva riikliku konservatooriumi kammerorkester juba 55 tegevusaasta juubelit, oli teisipäeval Jõhvi kontserdimajas toimunud kontsert neil Eestis esimene.
Küll on aga Eesti muusikaeluga tuttav Korobov, kes juhatab oma kodumaal ka Vene riiklikku akadeemilist sümfooniaorkestrit ning on Stanislavski ja Nemirovitš-Dantšenko nimelise Moskva akadeemilise muusikateatri ja Kolobovi-nimelise uue ooperiteatri dirigent. Ta on dirigeerinud nii Pärnu kontserdimaja 10. sünnipäeva peol kui Pärnu ja Saaremaa ooperipäevadel. "Käesoleval kontserdihooajal olen ma juba teist korda Eestis: sügisel avasin Eesti riiklikku sümfooniaorkestrit dirigeerides Pärnu kontserdimaja hooaja," märkis ta. "Ma armastan Eestit, mulle meeldib siin mängida. Mul on siin palju sõpru ning siin on oma kindel kontserdipublik."
"Tšaikovski. "Lumehelbeke"," teadustas Korobov kontserdil esitamisele tulevat lisalugu eesti keeles, tehes seda ka järgmise lisalooga: ""Rumeenia tantsud", Bartok."
Tšaikovski Hiina vaeste kvartalis
Väga energilise dirigeerimismaneeriga Korobov oskab rõõmu tunda ka nendest inimestest publiku seas, kes kipuvad plaksutama sümfoonilise teose osade vahepeal. "Järelikult on see neil esimene kohtumine sümfoonilise muusikaga ja see meeldib neile," nentis ta. "Selle nimel, et publikut juurde tuua, tehakse nii Euroopas kui Hiinas väga suurt tööd, sest tõsise muusika kuulajaskond kahjuks väheneb."
Hiinas on Korobovi sõnul jõutud selleni, et tõsise muusika kontserdipubliku keskmine vanus on 20-40 aastat, samas kui mujal tuleb interpreetidel leppida tunduvalt vanema kuulajaskonnaga. "Te ei kujuta ette, millise huviga nad kuulasid!" märkis ta, vahendades oma Hiina muljeid. "Ma rääkisin neile enne kontserti, mida me esitame, et Tšaikovski "Romeo ja Julia" räägib ühe noormehe ja neiu õnnetust armastusloost, millest on Shakespeare kirjutanud, ja need Hiina noored inimesed kuulasid mind, silmad suured."
Seda kontserti transleeriti suurtel ekraanidel terves Pekingis. "Nii nendel uhketel tänavatel, kus müüakse üle mõistuse kallihinnalisi briljante, kui vaeste kvartalis, kus inimesed magavad suurtes kartongkarpides."
Kas venelased mängivad Tšaikovskit teistmoodi kui ülejäänud maailm?
Haapsalu ja Tšaikovski pink
"Tänapäeval on nii, et kõik mängivad kõike teistmoodi," kostis Korobov.
"Mozarti mängimise traditsioonid muutuvad minu hea sõbra, Austria pianisti Paul Badura-Skoda sõnul 70 aasta tagant," tõi ta näite. "Iga 70 aasta tagant on meil justkui uus Mozart, sest ilmub mõni ere täht, kes tõlgendab tema teoseid hoopis teistmoodi. Uskuge mind, et see Tšaikovski, keda mängiti 50 aasta eest, on samuti hoopis teine Tšaikovski kui see, keda mängisime täna Jõhvis, ehk nagu armastab öelda kirjanik Pjotr Vail: "Bach on sama, kuid meie mitte." Aga ilmselt teame me Tšaikovskist tõesti rohkem, sest meil on tema teoste esitamise traditsioonide järjepidevus säilinud, see on meie n-ö köögipool."
Eile esines Moskva riikliku konservatooriumi kammerorkester Pärnus, täna võtavad nad istet Tšaikovski pingil Haapsalus ning annavad kontserdi Haapsalu toomkirikus.