Toilal on sadama süvendamisega tuli takus

Toila sadamas käivad praegu ehitustööd, mille käigus uuendatakse sadamakai, ehitatakse uus olmehoone ning tahetakse süvendada sadama akvatooriumi ja sissesõitu. Foto: Peeter Lilleväli

Toila vallavalitsus ootab pingsalt, kas eeloleval esmaspäeval laekub sobiv pakkumus Toila sadama akvatooriumi süvendamiseks või mitte. 

Selle nädala teisipäeval otsustas Toila vallavalitsus lükata tagasi kõik pakkumised, mis esitati Toila sadama sissesõidutee ja akvatooriumi süvendamise hankele. Pakkumisi oli kokku kolm. Kaks pakkujat ei kvalifitseerunud, ainus, mis tingimustele vastas, ületas aga kordades tööde eeldatavat maksumust. "Tööde eeldatav maksumus oli 71 000 eurot, see pakkumine ületas aga miljon eurot, mis pole ilmselgelt meie võimalustega kooskõlas," ütles vallavalitsuse arendusnõunik Mehis Luus.

Samal istungil, kus hange nurjunuks tunnistati, kuulutati välja uus hange, millel osalemisega läheb pakkujatel kiireks, sest pakkumisi saab esitada eeloleval esmaspäeval kella 15ni. "Loodame, et sel korral tuleb ka uusi pakkujaid. Esimeses hankes oli pakkumus, mis mahtus eeldatava maksumuse piiresse, kuid me ei saanud seda hanke menetlusaja alguses olnud maksuvõla tõttu kvalifitseerida. Kui nad soovivad oma pakkumust uuesti esitada, siis ju nad on suutnud selle maksuvõla tänaseks ka likvideerida," ütles Luus. Ta lisas, et eilseks oli hankedokumente välja võtnud firmasid, kes esimesel hankel ei osalenud. "Võib-olla see info lihtsalt esialgu ei jõudnud nendeni," sõnas ta.

Hankega kiire

Kui ka eeloleva nädala alguseks esitatavatest pakkumistest sobilikku ei leidu, läheb Toila sadama rekonstrueerimisprojektiga olukord keeruliseks. "Siis läheb asi hapuks, kuna projektil on peal EASi eelmise rahastusperioodi toetus ning kõik projektiga seotud tegevused, sh aruandlus, peavad olema lõpetatud hiljemalt käesoleva aasta oktoobri lõpuks," sõnas vallavalitsuse arendusnõunik. Ent osa samast projektist, mis puudutab sadamakai ümberehitust ning uue sadamahoone rajamist, on juba töös. Vana on praeguseks lammutatud. "Ma ei kujuta ette, mis saab siis, kui uut süvendajat ei leia. Eks siis tuleb EASiga hakata läbi rääkima," sõnas Luus ja väljendas siiski optimismi, et hange õnnestub. "Kui tegelikkus saab aga olema kavandatud plaanidest erinev ning uus hange ei too ka hanke piirmäära jäävaid pakkumusi, tuleb tõenäoliselt hakata EASiga läbi rääkima ning plaane korrigeerima, ka mahtusid, mida vähendades oleks võimalik veel kolmaski hange välja kuulutada," lisas ta.

Akvatooriumi süvendamist on tarvis selleks, et sadamasse pääseksid ka suuremat sorti alused. Pühajõe suudmes asuvat Toila sadamat on küll varemgi süvendatud, ent aja jooksul on meri sinna liiva uhtunud ning sadamasse pääsevad alused, mille süvis pole praegu üle 1,5 meetri. "Ent tänapäeval vajavad suuremad purjejahid 2-2,5 meetrit," lausus Mehis Luus. Praegune süvendamise projekt näeb ette kogu sadama ning sissesõidu ja põhja süvendamist 2,5 meetrile.

Suurem projekt ootel

Ent kas sadama süvendamisel on siis mõtet, kui kogemusele tuginedes on teada, et see jälle liiva täis uhutakse ja probleem tekib uuesti? "Probleem tekib niikaua, kuni saame rahastuse eraldi jahisadama rajamiseks Pühajõe suudme parempoolsele kaldale," rääkis Luus. Sellisel juhul ehitatakse ka uued muulid ning liivast tuleb aeg-ajalt puhastada vaid sadama sissesõidu suud. "See aga ei ole praeguste süvendustega võrreldes väga suur töö," lisas ta.

Toila uue jahisadama projektile loodetakse rahastust saada piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise programmist, mille taotlusvoor avaneb tuleval aastal, ning see projekt on ka maakondlikus prioriteetide nimistus sees.

Mehis Luusi sõnul on Toila sadamat kasutada soovijate hulk aastast aastasse aina suurem, kuid võimalused praegu piiratud. "Iga nädal tuleb paar kõnet, kus küsitakse, kas kohti on. On nii neid, kes tahavad oma jahiga siin randuda, kui ka kohalikke Ida-Virumaa inimesi, kellel on mõte soetada alus ja seda siin hoida. Kalleid jahte ja kaatreid kuskil võsa vahel ju hoida ei taheta ning Toila on ainus mehitatud valvega sadam nii Ida- kui Lääne-Virumaal," rääkis Luus.

Uus sadam mõne aasta pärast

Praegune, EASi väikesadamate võrgustiku väljaarendamise programmist toetatud projekt näeb ette 15 kaikoha lisandumist, ent seegi ei rahulda vajadust, mistõttu loodabki vald probleemi lahendada eraldi jahisadama rajamisega, mis tooks juude 50-75 uut kohta. Euroopa Liidu toetuse kaasabil loodetakse ehitust alustada 2017. ja see lõpetada 2018. aastal. Samuti jätkab vald Luusi sõnul Euroopa kalandusfondi toel kalasadama parendamist ning kaluritele lisatingimuste loomist, kuna Toila sadam on püügimahtude poolest Eesti põhjaranniku kõige suurem kalasadam, kust kala püüdes saavad leiva lauale peale kohalike kalurite ka kalurid Narva-Jõesuust ja isegi Peipsi äärest.

Praeguseks on lammutatud ka vana nõukogudeaegne valvuriputka ning asemele ehitatakse kahekorruseline mitme funktsiooniga hoone. Selles hakkavad olema külalissadamatele esitatud nõuete kohaselt avalikud tualettruumid, dušid, võimalus pesu pesemiseks ning paremad tingimused sadamavalvuritele. Lisaks leiavad hoone läänepoolses küljes endale ruumi kohalikud loomeinimesed, kes avavad seal 2016. aasta navigatsioonihooaja alguses loomepoe, kus hakatakse müüma kohalikku käsitööd ning pakutakse kohvi ja suupisteid.

[e-mail]

Selle nädala teisipäeval otsustas Toila vallavalitsus lükata tagasi kõik pakkumised, mis esitati Toila sadama sissesõidutee ja akvatooriumi süvendamise hankele. Pakkumisi oli kokku kolm. Kaks pakkujat ei kvalifitseerunud, ainus, mis tingimustele vastas, ületas aga kordades tööde eeldatavat maksumust. "Tööde eeldatav maksumus oli 71 000 eurot, see pakkumine ületas aga miljon eurot, mis pole ilmselgelt meie võimalustega kooskõlas," ütles vallavalitsuse arendusnõunik Mehis Luus.

Samal istungil, kus hange nurjunuks tunnistati, kuulutati välja uus hange, millel osalemisega läheb pakkujatel kiireks, sest pakkumisi saab esitada eeloleval esmaspäeval kella 15ni. "Loodame, et sel korral tuleb ka uusi pakkujaid. Esimeses hankes oli pakkumus, mis mahtus eeldatava maksumuse piiresse, kuid me ei saanud seda hanke menetlusaja alguses olnud maksuvõla tõttu kvalifitseerida. Kui nad soovivad oma pakkumust uuesti esitada, siis ju nad on suutnud selle maksuvõla tänaseks ka likvideerida," ütles Luus. Ta lisas, et eilseks oli hankedokumente välja võtnud firmasid, kes esimesel hankel ei osalenud. "Võib-olla see info lihtsalt esialgu ei jõudnud nendeni," sõnas ta.

Hankega kiire

Kui ka eeloleva nädala alguseks esitatavatest pakkumistest sobilikku ei leidu, läheb Toila sadama rekonstrueerimisprojektiga olukord keeruliseks. "Siis läheb asi hapuks, kuna projektil on peal EASi eelmise rahastusperioodi toetus ning kõik projektiga seotud tegevused, sh aruandlus, peavad olema lõpetatud hiljemalt käesoleva aasta oktoobri lõpuks," sõnas vallavalitsuse arendusnõunik. Ent osa samast projektist, mis puudutab sadamakai ümberehitust ning uue sadamahoone rajamist, on juba töös. Vana on praeguseks lammutatud. "Ma ei kujuta ette, mis saab siis, kui uut süvendajat ei leia. Eks siis tuleb EASiga hakata läbi rääkima," sõnas Luus ja väljendas siiski optimismi, et hange õnnestub. "Kui tegelikkus saab aga olema kavandatud plaanidest erinev ning uus hange ei too ka hanke piirmäära jäävaid pakkumusi, tuleb tõenäoliselt hakata EASiga läbi rääkima ning plaane korrigeerima, ka mahtusid, mida vähendades oleks võimalik veel kolmaski hange välja kuulutada," lisas ta.

Akvatooriumi süvendamist on tarvis selleks, et sadamasse pääseksid ka suuremat sorti alused. Pühajõe suudmes asuvat Toila sadamat on küll varemgi süvendatud, ent aja jooksul on meri sinna liiva uhtunud ning sadamasse pääsevad alused, mille süvis pole praegu üle 1,5 meetri. "Ent tänapäeval vajavad suuremad purjejahid 2-2,5 meetrit," lausus Mehis Luus. Praegune süvendamise projekt näeb ette kogu sadama ning sissesõidu ja põhja süvendamist 2,5 meetrile.

Suurem projekt ootel

Ent kas sadama süvendamisel on siis mõtet, kui kogemusele tuginedes on teada, et see jälle liiva täis uhutakse ja probleem tekib uuesti? "Probleem tekib niikaua, kuni saame rahastuse eraldi jahisadama rajamiseks Pühajõe suudme parempoolsele kaldale," rääkis Luus. Sellisel juhul ehitatakse ka uued muulid ning liivast tuleb aeg-ajalt puhastada vaid sadama sissesõidu suud. "See aga ei ole praeguste süvendustega võrreldes väga suur töö," lisas ta.

Toila uue jahisadama projektile loodetakse rahastust saada piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise programmist, mille taotlusvoor avaneb tuleval aastal, ning see projekt on ka maakondlikus prioriteetide nimistus sees.

Mehis Luusi sõnul on Toila sadamat kasutada soovijate hulk aastast aastasse aina suurem, kuid võimalused praegu piiratud. "Iga nädal tuleb paar kõnet, kus küsitakse, kas kohti on. On nii neid, kes tahavad oma jahiga siin randuda, kui ka kohalikke Ida-Virumaa inimesi, kellel on mõte soetada alus ja seda siin hoida. Kalleid jahte ja kaatreid kuskil võsa vahel ju hoida ei taheta ning Toila on ainus mehitatud valvega sadam nii Ida- kui Lääne-Virumaal," rääkis Luus.

Uus sadam mõne aasta pärast

Praegune, EASi väikesadamate võrgustiku väljaarendamise programmist toetatud projekt näeb ette 15 kaikoha lisandumist, ent seegi ei rahulda vajadust, mistõttu loodabki vald probleemi lahendada eraldi jahisadama rajamisega, mis tooks juude 50-75 uut kohta. Euroopa Liidu toetuse kaasabil loodetakse ehitust alustada 2017. ja see lõpetada 2018. aastal. Samuti jätkab vald Luusi sõnul Euroopa kalandusfondi toel kalasadama parendamist ning kaluritele lisatingimuste loomist, kuna Toila sadam on püügimahtude poolest Eesti põhjaranniku kõige suurem kalasadam, kust kala püüdes saavad leiva lauale peale kohalike kalurite ka kalurid Narva-Jõesuust ja isegi Peipsi äärest.

Praeguseks on lammutatud ka vana nõukogudeaegne valvuriputka ning asemele ehitatakse kahekorruseline mitme funktsiooniga hoone. Selles hakkavad olema külalissadamatele esitatud nõuete kohaselt avalikud tualettruumid, dušid, võimalus pesu pesemiseks ning paremad tingimused sadamavalvuritele. Lisaks leiavad hoone läänepoolses küljes endale ruumi kohalikud loomeinimesed, kes avavad seal 2016. aasta navigatsioonihooaja alguses loomepoe, kus hakatakse müüma kohalikku käsitööd ning pakutakse kohvi ja suupisteid.