Punklaulupeol kõlab austusavaldus sõnavabadusele

Üllar Saaremäe: "Kuulen sõna "punk" ja... esimesena meenub Kohtla-Järve. Kuna ma olen ise siit pärit ja minu jaoks, kuskilt kohast, on see kant ikkagi Eesti punkliikumise üks olulisemaid paiku. Tallinn ärgu pahandagu - tema oli ka oluline. Kohtla-Järve on punk, vaat et pungi pealinn." Foto: Matti Kämärä

22. augustil peavad progressiivse inimkonnaosa esindajad olema kreisilinnas Rakveres, kus kell 18 algab punklaulupeo rongkäik, mille tuli on traditsiooniliselt süüdatud... Eesti ühes pungimas linnas Kohtla-Järvel. Kontsert kohaliku linnuse iidsete müüride vahel hakkab kell 19. Peale seda algab kohalikus kultuurimajas veel USA postpunkansambli Frank the Baptist kontsert. Põhjarannik uuris Üllar Saaremäelt, mis pidu tuleb.

Punklaulupidu toimub tänavu juba kolmandat korda - esimene oli 2008 ja eelmine 2011. Eelmisel peol oli juba nimi - "Anarchy in the E.U.". Mida tähendab 22. augustil toimuva laulupeo nimi "Aju puudutus"?

Esmamulje võib jääda, et parafraseerime eelmise suure peo nime - "Aja puudutus". Aga see pole pelgalt nali, et "vahetame ühe tähe ära, jõle punk!" - tegelikult on siin märksa sügavam üleskutsung: inimesed võiksid hakata taas kord oma peaga mõtlema. Lasta oma mõtetel ja mõistusel ennast kõnetada.

See võiks olla ka üks pungi definitsioone - see paneb mõtlema. Pole ühte kindlat asja, mis asi see punk on või kuidas punk ühte või teist valdkonda on mõjutanud või mida üks või teine pungiks peab. See on väga lai teema. Nagu muudelgi aladel on ortodokse, puriste ja, vastupidi, vabameelseid, kelle jaoks võimaluste tee on märksa laiem. Aga kes neid kaanoneid ikka paika paneb, kui sa ise?! Kunagi pole keegi sõnastanud, et "punk on just see asi ja selline peabki tema olema" ja "kõik muud asjad on midagi muud".

Punk on ikkagi ühiskonna kõverpeegel või "saast, mis ujub veepinnal" - mis ju tegelikult osutab puudustele ühiskonnas. Võib ka öelda, et punkar on kui narr. Kellel tegelikult ei ole kõik lubatud! Paljud narrid on ajaloos ka hukatud - me ei tea nende kuulsusetut nimekirja -, kui nad ikka üle vindi keerasid.

Mis siis on praegu Eestis kõige põletavam asi, millele "Aju puudutus" võiks tähelepanu juhtida?

Tundub, et üldse võiksid inimesed taas julgemalt isemõtlema hakata - võib nii kokku kui lahku kirjutada. Ise otsustama hakata. Olen öelnud, et punklaulupidu pole mingi poliitiline üritus, aga teistpidi - kui mõtleme, et erakonnad otsustavad siiski inimeste eest asju, ja võimulolijad eriti, et meile on nii parem, siis mulle kohati tundub, et võib-olla minu riik ei usalda inimest. Aga veel kord - see üritus pole poliitiline. Aga kutsub mõtlema. Ka poliitilistel teemadel. Me ei anna ühele või teisele erakonnale mingisuguseid eeliseid ega lajata ühe või teise pihta otseselt.

Punk on ka muusikastiil. Kuidas iseloomustad selle aasta peo repertuaari?

Peol on lugusid, mis varasemalt on punklaulupeol ka kõlanud, ja on lugusid, mida ei ole varem lauldud. Teatud lood on saanud klassikaks - kuidas me neid siis ei esita?!  Ka suurel laulupeol on laule, mida lauldakse läbi kõigi pidude. Kogu kava kommenteerida on keeruline, sest siis peaks kogu süsteemi üksipulgi lahti seletama, miks üks lugu järgneb teisele ja miks seal vahel on meil - koos Jürgen Roostega - valitud luuletekstid ning miks just need tekstid. Vahest seda pole hea teha enne pidu ennast. Pole mõtet "Hamletit" stseen stseenilt lahti rääkida!

Kui esimene pidu oli emotsiooni pealt ja õhinapõhine - samas: "kas me üldse saame hakkama?" ja "mis sest üldse tuleb"? ja "kuidas see kõik kokku kõlab?" -, siis teise puhul oli see, et läksime ise liiga julgeks, valides näiteks ingliskeelseid pungiklassika lugusid - tegelikult arvestamata, kas lauljad neid laulda suudavad. Tegelikult suutsid! Teisel oli küll publikut mitu korda rohkem kui esimesel, sest kõlakas oli juba lahti läinud. Aga teise puhul läksin liiga spetsiifiliseks - arvates, et pungiklassika lood on teistele sama tuttavad kui mulle. Paljud koorid aga puutusid nendega esmakordselt kokku. Võib-olla ka publik ei tundnud neid nii hästi. Kui Eesti pungiklassikaga hüpatakse kaasa esimesest rifist alates, siis seal oli nii mõnigi lugu ka publikule tundmatu. Aga siiski läks ka teine pidu korda.

Kolmanda peo puhul oleme mõelnud sisulise poole pealt teravamaks minna, mitte niivõrd vormi peale mängida, mida punklaulupidu nagunii eeldab. Sõnumid, mida nii laulukirjutajad kui luuletajad on ühel või teisel hetkel kirja pannud, hoiatavad ja kõnetavad meid tänapäeval, mu meelest, hästi. Pean sisulist ettevalmistust läbitöötatumaks kui kahel esimesel peol.

Isiklikult ootan suure põnevusega Pussy Rioti lugu "Pogoroditsa Devo", mis on kogu maailmas laia vastukaja leidnud ja mille eest kaks vaprat naist kaua Putini-vangis pidid istuma.

See laul on tekitanud päris palju küsimusi inimestes, kes on end kavaga kurssi viinud - et mis on see eesmärk? Kas tõsine soov ärritada Vene karu? Ütlen veel kord: meil pole poliitilisi eesmärke - tegu on lihtsalt austusavaldusega sõnavabadusele. Võime vaielda, kas seda kõike oleks pidanud tegema kirikus, aga kui sina, õppinud teoloogina ütled, et just seal, siis on tore! Meie teeme seda muidugi lauluväljakul ja koos kooridega. See kõlab väga šefilt, see laul - pean "Pogoroditsa Devo" esitust selle peo üheks eredamaks hetkeks.

Tänavu polegi rõhk superstaaridel. Kui teisel peol laulsid praktiliselt kõik solistid ise - Ivo Uukkivi, Hendrik Sal-Saller, Tõnu Trubetsky laulsid ise oma laule koos kooridega, - siis sedapuhku tuleb ikkagi taas koorilaulupidu, rõhuga sõnal "koor".

Kui palju koore osaleb?

Lauljad kokku on üle 1500 (kodulehel http://www.punklaulupidu.ee/ on kirjas 65 kollektiivi! - T.K.). Paljud kollektiivid on just selleks peoks kokku pandud. Ida-Virumaalt vähemalt kolm: Kirderanniku segakoor, Avinurme naiskoor ja Iisaku segakoor.

Kes on lisaks sulle tänavuse peo võtmeisikud?

Olulised on Keio Soomelt, kes tänavu on võtnud Hirvo Survalt juhtimise üle - Hirvo on olemas, aga mitte nii pukis. Inge Peebo, kes on olnud majandusliku poole vedaja. Ain Suurkaev, endine Rakvere abilinnapea.

Ka tänavu süüdatakse laulupeotuli kaevurilinnas Kohtla-Järvel - esmalt tehti seda Kukruse "tuldpurskaval mäel", teisel korral "Kahe kaine kaevuri" jalgevahel. Miks Kohtla-Järvest on saanud traditsiooniline punklaulupeo tule süütamise paik?

Kuulen sõna "punk" ja... esimesena meenub Kohtla-Järve. Kuna ma olen ise siit pärit ja minu jaoks, kuskilt kohast, on see kant ikkagi Eesti punkliikumise üks olulisemaid paiku. Tallinn ärgu pahandagu - tema oli ka oluline. Kohtla-Järve on punk, vaat et pungi pealinn.

Mida veel lisada?

Ameti poolest olen ju teatriinimene - lavastaja ja näitleja. Punklaulupidu tuleb ikkagi võtta nagu ühte suurt suvelavastust. Seda ütlen kõikidele ortodoksidele - kes ühelt poolt ütlevad, et see pole mingi punk, ja teiselt - see pole mingi laulupidu. Võtku seda kui ühte suurt sünteesi ja suurt suvelavastust! "Kogu maailm on näitelava" on William Shakespeare'i tsitaat ja see kehtib ka meie peo kohta.

Teine asi on see, et punk ei pea olema vihaga silmis üle lavaääre oksendamine. On palju punkbände, kes on fun. Pigem võiks inimene keskenduda sellele, mitte vihkamisele ja ärapanemisele.