Sonda üllatas kultuuripiknikega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selles paigas esinesid suvel nii Siiri Sisask kui Singer Vinger ja The Tuberkuloited, nii Navitrolla kui Jüri Aarma ja kirjanik Reeli Reinaus, nii Vello Vaheri tsirkusekool, laste lemmikud Kessu ja Tripp kui harrastusteatrite paremikku kuuluv Seasaare näitemängu selts. Selles paigas nähti suvel ära kaks Eesti uuemat mängufilmi ning tagatipuks toimus seal ka punkluuleõhtu Merca, Juku-Kalle Raidi ja Vahur Afanasjevi osalusel. Ei, see paik pole Rakvere, ka Tallinn, Tartu ega Pärnu mitte. See on soode ja metsade vahel asuv Sonda vald, kus on elanikke alla 900.
Kui punkluuleõhtu välja jätta, siis need esinejad tõi Sondasse valla noorsoo-kultuurispetsialisti Riia Tallermani algatatud suvepiknike sari, mis meelitas kodunt välja ka neid, keda pole mitu head aastat kordagi vallaüritustel nähtud.
Rohkem kui jaanipäeval
Koondnime all "Sonda suvepiknik" leidsid juulis aset teatripiknik ja muusikapiknik, filmipiknik ja kultuuripiknik ning punkti pani sellele sarjale perepiknik.
Kas Sondas on vahepeal avastatud kulda või vähemalt hõbedat, et nii väike vald suudab ühe kuu jooksul nii palju tuntud ja veel rohkem tuntud esinejaid püünele tuua? Ja kas see hakkabki nii olema? Aasta ringi?
Seda luksust väike Sonda endale siiski lubada ei saa, kostab Riia.
Sealmail hoitakse jätkuvalt mõistlikku joont, küll aga innustas tunamullu valminud kõlakoda suvel õues midagi põnevat ette võtma, et uus rajatis annaks rahval rohkem põhjust kokku tulla kui vaid jaanipäeval.
Nii sündiski "Sonda suvepiknik" − juba mullu, tänavu kikitati kõrvu aga juba ka teistes maakonna valdades ja linnades, et kae, kui vahva asi Sondas välja mõeldud.
Lääne-Virumaalt Kadrinast pärit ja Tallinna pedagoogilises seminaris, aga ka Viljandi kultuurikolledžis õppinud Riia tuli Sondasse kümme aastat tagasi. Ei ta kujutanud siis ette, et sinna nii kauaks jääb.
Nüüd ei kujuta ta ette, et võiks kuhugi mujale elama ja tööle minna.
Väikesest vaheetapist on saanud suur eluetapp.
Mujaltki kui kraanist
Kuigi Sonda rahvamaja olukord on kahetsusväärselt nadi − ma ei tea, kas maakonnas on veel mõni selline rahvamaja, kus vihmase ilmaga tuleb vett mujaltki kui kraanist −, on väikesel kohal oma võlud ning Riia oskab neid hinnata.
Seda tunnistab ta küll, et paukuva pakasega talvel, kui ahjusoe viledate seinte vahendusel rahvamajast plehku paneb, kirub ta endamisi, et see olgu nüüd küll viimane talv, kus ta siin külmetab.
Ma ei tea, kas maakonnas on veel mõni ainult ahiküttega rahvamaja?
Mälestusi sellest ajast leidub kindlasti.
Üks nurgake Sonda rahvamajas on siiski ajakohastatud. See on viie aasta eest valminud noortetuba, avatud iga päev kella kuueni. Ja ka seal toimetab Riia, aidates nõu ja jõuga kohalikke aktiivseid noori, kelle algatusel on vallas toimuvate ürituste rida paaril viimasel aastal pikenenud.
Ja lööb trummi!
Aga jah, maakohas tegutsevad kultuuritöötajad − ega nemad virise. Püüavad valest august tuleva vihmavee kenasti ämbrisse ning löövad trummi edasi!
Riia muide lööbki trummi, ta on seda Viljandi kultuurikolledžis õppinud, nagu ka klaveri- ja saksofonimängu.
Saksofoni pole ta juba ammu mänginud, kuid klaveri- ja trummimängu algõpet jagab ta praegu lastelegi. Samuti juhendab ta naisrahvatantsurühma, kolme eri vanuses tüdrukute tantsurühma ning lööb kaasa näiteringi kollektiivses askeldamises.
Naisrühma ja vanema rühma tüdrukutega jõuti tänavu välja isegi rahvusvahelisele folkloorifestivalile, kuid see ei tähenda, et tüdrukud Riia käe alla vaid rahvatantsu õpiksid. Ikka teisi tantse ka − neid moodsaid tantse, mille koreograafia Riia ise välja mõtleb.
Sondas ei leiagi naljalt tüdrukut, kes poleks Riia käe all tantsimist õppinud.
Maakohas nii käibki: kõigepealt õpetad ise laulud-tantsud selgeks, seejärel paned nendest tantsudest-lauludest näiteks emadepäeva kontserdikava kokku, kutsudes kooli ja lasteaia kampa.
Sest ei hakka ükski suur spetsialist selle kopika pärast mujalt kohale sõitma.
Maakohas osatakse olla ka ise ilutegijad, kui on vaid sädemega eestvedajaid, selliseid nagu Riia.