L, 28.01.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Andero Ermeli talent säras ka "Tsirkusprintsessis"

Andero Ermeli talent säras ka "Tsirkusprintsessis"
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Veel veidi ja Rene Soom astub lavale kui Mister X.
Veel veidi ja Rene Soom astub lavale kui Mister X. Foto: Matti Kämärä

Estonia külaskäik "Tsirkusprintsessiga" mõjus pühapäeval Jõhvis publikule kui värvikirev suvepäev keset halli sügiskaamost.

Eesti rahvusooper andis pühapäeval Jõhvi kontserdimajas "Tsirkusprintsessiga" kaks etendust, mida käis kokku vaatamas üle 900 inimese.

Otsa jälgedes

Päevasel etendusel Mister X-i mänginud Rene Soom ei lase ennast sellest heidutada, et esimene nimi, mida publik selle rolliga seostab, on ikkagi Georg Otsa oma. Soom on teisigi rolle teinud, kus Ots omal ajal hiilanud, käieski baritonina Estonias tema jälgedes.

Et Soom Otsa varju ei pelga, näitab seegi, et tema see oligi, kes tegi juhtkonnale ettepaneku "Tsirkusprintsess" taas mängukavva võtta. "Ma loodan, et inimestel ei ole nii hea mälu, et nad neid poole sajandi taguseid etendusi Otsaga väga täpselt mäletavad. Me püüame praeguse koosseisuga anda endast parima ja ma ei usu, et tänase etenduse emotsioon oleks sellest nõrgem, mis saadi tol ajal etendusest," rääkis ta Põhjarannikule pühapäeval mõned minutid enne etendust. "Ots on olnud minule märgilise tähendusega, aga kui ma peaks kogu aeg võrdlema ennast ja teda, muutuks see segavaks faktoriks, nii et ma üritan Mister X-i rolli tehes lähtuda ikka endast ja oma nägemusest."

Enne kui Saksa lavastaja Thomas Mittmann tänavu jaanuaris "Tsirkusprintsessi" Estonias lavale tõi, mängisid estoonlased seda edukalt 1,5tunnise kontsertetendusena, kostümeerituna ning ka dramaturgilist liini jälgides.  Pool aastat enne uuslavastust löödi kava lukku, et publikul tekiks soov tulla teatrisse vaatama täispikka lavastust, mille lahutamatu osa on orkester.

Juba kontsertetendusel Mister X-i mänginud Soomi sõnul teab publik tänu Otsale küll väga hästi Mister X-i tegelaskuju, kuid lugu, millest see Kalmani operett räägib, nii palju ei teata. Seega peaks Otsa kuulsaks mängitud Mister X-i roll sobima igati isuäratajaks, et tulla etendust vaatama.  "Mister X on inimestele sama tuntud tegelaskuju nagu Fantoom ja Zorro," tõdeb Soom.

Novembris teist korda Jõhvis

Kui poole sajandi taguses lavastuses meenutas Mister X välimuse poolest Batmani, siis nüüd on ta Saksa kunstniku Gilberto Giardini tahtel pigem Pierrot' moodi − suure valge žabookraega ja suurte tupsude reaga kuuel.

Ausalt öeldes ei osanud sellist Mister X-i oodata... "Aga Mister X ütlebki oma monoloogis, et ta on tsirkuse kloun, ratsanik, tola, arlekiin − on see, mida rahvas soovib. Ei ole vahet, kas sa mängid viiulit arlekiini või Batmani kostüümis, rahva suhe sellesse tsirkuseartisti jääb ikka samaks. Kloun on nendele kloun − on tal punane nina või sinine või must, see ei oma tähtsust. Mõte on tähtsam," tõdeb Soom heatujuliselt ning kiirustab grimmituppa, kus on käeulatuses ka kuulus Mister X-i must mask.

Kunstnik on toonud lavale tsirkusemaailmale väga omase värvikirevuse ning loonud selle kohaselt ka kostüümid.

Üks tegelaskuju, kes selle kirevuse keskel aga nooblilt mustas lavale astub, on Toni, keda mängib Tallinna linnateatri näitleja Andero Ermel.

Võiks arvata, et Ermelile avas operetimaailma ukse edukas osalemine TV3 hittsarjas "Su nägu kõlab tuttavalt", kuid tegelikult see ei ole nii. Ermel tegi muusikalides kaasa juba varem ning Estonia lava polnud talle enne "Tsirkusprintsessi" võõras, sest ta mängib ka Andres Puustusmaa lavastatud noorteooperis "Prints ja kerjus".

Jõhvis oli see talle sel kuul juba teist korda üles astuda: nädala eest esines ta kontserdimajas kolleegidega linnateatrist Evald Vainu 100. sünniaastapäevale pühendatud kavaga "Optimist".

Kuigi osatäitjate nimekirjas oli välja hõigatud ka Voldemar Kuslap − paksu kõhuga tsirkusedirektori rollis −, teda publik Jõhvis ei näinud. "Elu õhtupoolele jõudnud inimene peab sellega leppima, et tervisega on aeg-ajalt probleeme," kostis Kuslap eile telefonitsi, olles juba taas vormis. "Nagu öeldakse − probleemid ei käi kivisid ja kände mööda, vaid ikka inimesi mööda. Aga nüüd on kõik korras ning kasutage seda poolvanainimest veel ära, nii palju kui annab, kutsudes ta jõulukavaga kontserti andma. Ta ei aja suust vaid sooja auru välja, ta ikka laulab ka," kostis ta naljatamisi iseendast rääkides.

Viimati esines Kuslap Jõhvi kontserdimajas tänavu kevadel, kui Jõhvist pärit helilooja Hans Hindpere klaver jõudis tema sünnilinna ning avati Hindpere-nimeline tuba.

Draamanäitleja kui magnet

Ermeli sõnul võis ta "Tsirkusprintsessi" osa saada tänu esinemisele Otsa mälestuskontserdil Peterburi Jaani kirikus.

Kuidas draamanäitleja ennast rahvusooperi lauljate seltskonnas tunneb?

Hästi tunneb. "Väga meeldiv võimalus," kostab Ermel. "Võib-olla natuke rohkem on närvi sees enne lavale minekut," märgib ta, olles grimmitoas juba edevad vuntsid nina alla saanud ning uhkete lokkidega  paruka pähe.

Draamanäitlejad ooperilauljate seas pole enam mingi haruldus. Mullu mängis Estonia Jõhvis Mart Sanderi lavastatud "Savoy balli", kus türklasest liiderdajat Mustafad mängis Märt Avandi Eesti draamateatrist. Tuleval suvel esietendub Estonias muusikal "Viiuldaja katusel", kus peaosatäitjateks ongi draamanäitlejad: Mait Malmsten Eesti draamateatrist ja Evelin Võigemast Tallinna linnateatrist.

Teleekraanilt tuttavatest draamanäitlejatest näibki olevat saamas operettides ja muusikalides see magnet, mis toob muusikalavastusi vaatama ka need inimesed, kes ooperisoliste nii hästi ei tunne.

"Mina ennast küll publikumagnetina ei tunne," muigab Ermel. "Kuid draamanäitlejaid võiks rohkem muusikalidesse ja operettidesse kaasata, nagu seda vanasti tehti. See koostöö võiks olla tihedam."

"Tsirkusprintsessi" päevast etendust vaatamas käinud Kirsti Pärdile pole ooperisolistide nimed võõrad. "Rene Soom ja Väino Puura, samuti Juuli Lill − teda ma tean ka seriaalist "Pilvede all" − mängisid väga hästi. Mulle nad meeldivad, nagu ka Janne Ševtšenko, kuid tema sõnadest oli seekord väga raske aru saada. See oli ka ainus tilk tõrva meepotis. Muidu ma jäin väga rahule. Ja Andero Ermel − tema meeldis mulle kõige rohkem. Küll selles inimeses on palju annet, võrratu! Nii tipp-topp poiss, et enam parem olla ei saagi! Mul tekkis küsimus, kas ta ongi Estoniasse üle läinud."

Märksõnad
Tagasi üles