Lüganuse ennast Kiviõliga liitumas ei näe

Gerli Romanovitš
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks aastat tagasi ühinenud Lüganuse on haldusreformi asjus ettevaatlik. Pigem kiigatakse teiste naabrite poole, kui antakse kiire jah-sõna loogilisele Kiviõli regiooniga liitumisele.
Kaks aastat tagasi ühinenud Lüganuse on haldusreformi asjus ettevaatlik. Pigem kiigatakse teiste naabrite poole, kui antakse kiire jah-sõna loogilisele Kiviõli regiooniga liitumisele. Foto: arhiiv

Veel praegu kolme omavalitsuse liitumise tagajärgi siluv Lüganuse vald, kes juba korra on andnud Kiviõlile eitava vastuse, näeb pigem ennast liitumas maapiirkonna kui Kiviõli linnaga, ehkki viimasega jagatakse ühiselt nii kirikut, kalmistut, jäätmekogumispunkti kui tervisekeskust.

Kui Kiviõli volikogu otsustas neljapäeval, et teeb uue ametliku liitumisläbirääkimiste alustamise ettepaneku peale Sonda ja Aseri ka eelmisel korral eitava vastuse andnud Lüganusele, siis paar tundi hiljem kogunenud Lüganuse volikogu ennast siiski esialgu Kiviõliga liitumas ei näe. Pigem eelistatakse liituda mõne valla kui Kiviõli linnaga.

Linnas teistsugused probleemid

Ehkki Kiviõli värsket ametlikku ettepanekut ei saanudki Lüganuse volikogu veel arutada, räägiti haldusreformiga seotust volikogus küll. "Minu meelest ei ole liitumine suurema linnaga mõistlik, sest siis tekib selge ääremaastumise oht. Pealegi on linnas hoopis teistsugused probleemid kui maal," ütles volikogus Lüganuse vallavanem Viktor Rauam.

Kui Lüganuse seni lootis vargsi tänu just läbi tehtud liitumistele riigipoolsele erandile, siis nüüd, kui riik on haldusreformi tingimused paika pannud, on selge, et Lüganuse erandi alla ei mahu. Sinna pääseb 3500 elanikuga sel juhul, kui omavalitsuse territoorium on üle 900 ruutkilomeetri. Lüganusel pole kumbki nõue täidetud. "Tundub, et ühinema peab," tõdes vallavanem.

Üheks võimalikuks arutelukohaks on liitumine Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallaga. "Sellisel juhul oleks väike lootus, et keskus jääks meile," pakkus Rauam.

Volikogu esimehe Marja-Liisa Veiseri sõnul on kohtutud veel Toila vallaga. Viimane käis rääkimas mitte leibade ühte kappi panemisest, vaid uuris Lüganuse liitumiskogemusi ja vigu, mida peaks kindlasti vältima.

Kohtla vallavanema Etti Kagarovi sõnul ei välista nad võimalust Lüganusega liituda, kuid millestki konkreetsest siiski rääkida ei saa. "Ainus, milles oleme praegu otsusele jõudnud, on see, et käime liitumist puudutavatel kohtumistel Kohtla-Nõmme vallaga koos ja kui otsustame, millises suunas liituda, siis valime mõlemad sama suuna," ütles ta.

Kohtla ja Kohtla-Nõmme tahavad maad kuulata kõikide oma piirinaabrite juures, et siis küsimus volikokku otsustamisele viia. Juba on kohtutud Lüganuse ja Toilaga. Viimasega arutati ka võimalust kaasata liitumisse Jõhvi, Illuka ja Mäetaguse.

Teiste otsus ei mõjuta

Idee liita kogu Kivõli regioon üheks omavalitsuseks on sama vana kui haldusreformi jutt Eestis. Tegemist on väikese, kuid väga kompaktse piirkonnaga, kus suuremad keskused asuvad vähem kui kümne kilomeetri raadiuses ja kus jagatakse ühiselt mitmeid olulisi valdkondi.

Kas see ka teoks saab, jääb praegu pigem Aseri ja Lüganuse otsustada.

Esimene peab juba praegu silmas kahte suunda. Kunda on Aserile liitumisettepaneku teinud, kuid selle teokssaamiseks peab sellega nõus olema ka Viru-Nigula. Kuna läänenaabrid on rääkinud võimalusest liita Kunda ja Viru-Nigulaga  teisigi naabreid, et omavalitsus oleks veelgi suurem, siis see Aserile enam meeltmööda pole. "Sel juhul me pigem liitume ikka Kiviõli poole. Üheks võimaluseks on teha ettepanek ainult Lüganusele."

Isegi kui teised partnerid peaksid otsustama teisiti, on Sonda jätkuvalt seda meelt, et ühineda on mõistlik Kiviõliga ja nemad kõrvalejäämist ei karda. "Me istume läbirääkimiste laua taga kui võrdsed partnerid ja nõuame Sondale nii häid tingimusi kui võimalik," ütles Sonda vallavanem Andrea Eiche, kelle sõnul on nad kord juba positiivse vastuse andnud Kiviõli ettepanekule moodustada liitumiskonsultatsioonide alustamiseks töörühm. Detsembri keskel kogunev volikogu annab ilmselt ka uue ja ametliku vastuse, et kõik oleks vormistatud korrektselt ning kaasata saaks eksperte.

Eiche hinnangul on oluline olla õigel ajal läbirääkimiste laua taga ja vabatahtlikuks liitumiseks mõeldud summa − 100 eurot inimese kohta − on samuti oluline motivaator, seda enam, et liituda tuleb nagunii.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles