Maakonna kultuurihoidjate tänupäeval nauditi kontserti ja kaetud lauda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti rahvakultuuri keskus, Ida-Virumaa omavalitsuste liit ja Ida-Viru maavalitsus korraldasid reedel Kohtla-Järve kultuurikeskuses maakonna tõrvikuhoidjatele kultuuri vallas traditsioonilise tänupäeva, kus meenutati peagi mööduva rahvakultuuri- ja muusika-aasta eredaid hetki.
Ida-Virumaa rahvakultuuri spetsialist Erika Kõllo avaldas lootust, et osalejatele olid meeldejäävad nii vokaalansamblite kui koorimuusika- ja rahvatantsupäevad, erisugused käsitöömeistrite ja näitemänguhuviliste kokkusaamised, rahvamuusikute ja puhkpillimängijate ühised musitseerimised, kultuuritöötajate kohtumised eri kultuurikolletes, ühised külaskäigud sõbralike kolleegide juurde ning n-ö kuulsusrikas merereis ehk üllatussõit praamiga Aidu sõudekanalil. "Neid ilusaid hetki oli kindlasti kordades rohkem," tõdes ta.
"Külvaja" ja laulupüha
Mööduva aasta rahvakultuurisündmustest tõstis Kõllo esile kaht suuremat ja osavõtjaterohkemat: "Need olid Ida-Virumaa naisrahvatantsurühmade päev "Külvaja" veidi ebaharilikus paigas, Jõhvi kontserdimaja õuel, kus tantsijad pühendasid oma tantsud lugupeetud ja armastatud naisrahvatantsurühmade tantsuõpetaja Helju Tori 80. sünniaastapäevale, ning Iisakus peetud kihelkondadevaheline laulupüha, millega tähistasid koorid ja puhkpilliorkestrid 150 aasta möödumist esimesest Mandri-Eesti laulupäevast Jõhvis."
Vahendades maakonna kultuuritöötajatelt kogutud arvamusi aasta säravamatest ettevõtmistest, ütles Kõllo, et Jõhvi rahvas meenutaski oma tähtsaid eelnimetatud juubelinumbrit kandvaid sündmusi, aga ka Jõhvi näitemängutraditsiooni 120. aastapäeva tähistamist, samuti Tammikus toimunud vokaalansamblite ja solistide päeva Jaak Joala lauludega. "Kindlasti jätsid jälje ka üle Eesti kohale tulnud jõulutaadid," märkis ta.
Mäetaguse kultuurirahvas tähistas tänavu rahvamaja 45. tegevusaastat ning seetõttu möödus kogu aasta selle juubelinumbri tähe all. Meenutati ka rahvamuusikaansambli Kimp viiendat sünnipäeva ning maakondlikku puhkpillimuusikapäeva. "Mäetaguse rahvas on uhke ka selle üle, et eelmisel aastal rahvatantsujuhte võõrustanud vald sai ka sellel aastal rahvatantsujuhtide suvekooli pesaks ja mine tea, ehk saab see nii olema ka edaspidi. See näitab, et Mäetagusel on külalislahke pererahvas, kes omakorda rõõmustab tantsijatelt saadud positiivse energia üle," tõdes Kõllo.
Lüganuse meenutas oma segakoori 160. aastapäeva tähistamist ja tublisid tantsumemmesid, kes tähistasid oma rühma 20. sünnipäeva. Veel jättis sealsele rahvale sügava jälje kihelkondadevahelise laulupüha tähistamine Iisakus ja vaimulik laulupidu Tartus.
Nimelised pingid
Iisakus, kus tähistati tänavu rahvamaja 105. tegevusaastat, tõsteti samuti esile suvist kihelkondadevahelist laulupüha, selle imelist algust, rohket pealtvaatajaskonda ja suurt vihma.
Kiviõli meenutas Kõllo sõnul Ida-Virumaa koorimuusikapäeva, kus Kiviõli rahvas paigaldas pingi oma tuntud ja armastatud koorijuhtidele Eino Nurgale, Olav Raiele ning Gennadi Butuzovile, kes olid aastakümneid maakonna koorimuusika edendajad ja eestvõtjad.
Kohtla-Nõmme omakorda pani pingi maakonnas tuntud ja armastatud tantsuõpetajale Urve Kilgile.
Illuka kultuurijuht meenutas talvist laulupidu "Jää hääl", mis sündis mitme omavalitsuse koostöös, ning rõhutas koostöö ja ühistegevuse olulisust maakonna kultuurisündmuste korraldamisel.
Sonda rahvamaja juht tõstis esile valla noorte tegemisi nii tantsus kui muusikas. Püssi omakorda tänas mööduvat aastat meenutades maakonna kultuuritöötajate imelist, sõbralikku ja väga abivalmis kollektiivi, kelle poole on alati hea abi saamiseks pöörduda.
Kohtla-Järve kõige suurem ja ilusam hetk oli kahtlemata kultuurikeskuse uuestisünd. "Imetlen ka seda, kuidas kahe remondiaasta jooksul kujundati tühjaksjäänud suurest koolihoonest tõeline kultuuripesa, Vahtra loomekeskus," sõnas Kõllo.
Ühtne pere
Loodud ilusate hetkede eest pälvisid maakonna kultuuritöötajad, tantsujuhid, koorijuhid, puhkpilliorkestrite juhid, rahvamuusikud ja käsitöömeistrid tänukirja.
Urve Kilk tõdes seda vastu võttes, et nagu kultuurijuhid, nii tunnevad ka maakonna tantsujuhid ennast ühtse perena. "Loodame, et saame veel üht-teist korda saata," märkis ta.
Meeldiva koostööpartnerina tänukirja pälvinud poetess Virve Osila soovis tõrvikuhoidjatele, et "olgu teil head jalad ja pikk tee minna!".
Koostöö eest pälvis tänukirja ka ajaleht Põhjarannik.
Maakonna kultuurihoidjaid tänati Kohtla-Järve kultuurikeskuses ka Rainer Vilu kontserdiga "Unustamatu Georg Ots" ning kaetud lauaga kohvikus, kus madrusesärke kandnud muusikud Ervin Lember ja Hillar Vimberg tervitasid oma pillilugudega saabuvat merekultuuri aastat.